Hiljaaegu tabas mind ühe Tallinna kallima otsa kaubamaja toiduosakonnas üllatus. Asun kaardiga maksma, toksin koodi sisse ja jään hajameelselt ootama. Teate ju küll, teadet, et tehing on läbi läinud, palun kaart võtta ja oma ostudega seenele sõita.
Seal kaubamajas on küll sõnastus alati olnud natuke ebatavaline, see on teatanud, et “tehing on õnnestunud”, millest olen mõnikord omi mõtteid mõlgutades suutnud välja lugeda: “tehing on ebaõnnestunud.”
Pärast kerget virgeks ehmumist on harilikult küll selgunud, et valesti lugesin, tegelikult on ikka kõik korras.
Seekord aga teatas kaardimakseterminal tavalisest veel tuimema näoga lihtsalt: “Eemaldage kaart”. Jäin seda vist päris lollaka näoga vaatama, et mis siis nüüd lahti. Raha otsas? Ei tohiks, ju. Võtan siis kaardi välja ja alles siis tuleb teade tehingu kinnitamise kohta.
Appi, vaesus võib nakatuda!
Ausalt öeldes oli mu esimene mõte seda tarkvaralahendust nähes, et šikim kaubamaja püüab selle abil oma pinnalt vaeseid eemale hirmutada. Nende jõukal kundel on ju ebameeldiv vaeseid vaadata, vaesus võib ju teadagi külge hakata.
Kujutage nüüd ette, et olete üksihooldajaema või minu poolest kasvõi pensionär. Paar päeva enne palga või pensioni laekumist on näpud mõistagi põhjas, aga siiski nii palju kaardi peal on, et osta pakk lemmikkohvi, mida mujal poodides ei müüda.
Viimast viiekat ei taha rahakoti vahelt välja anda, seda läheb vaja homme turul maksmiseks. Samas peaks täna arvelt minema korterikindlustuse vms makse, kuid see kannatab paar päeva ja vist pole kell veel nii palju, et oleks maha läinud.
Jätta kohv ostmata?
Läheb siis selline inimene oma kohvipakiga kassasse ja makseterminal sülitab talle näkku: eemaldage kaart. Küllap on tema esimene mõte, et ongi raha otsa saanud. Teine, et mis nüüd teha. Jätta kohv ostmata või olla paar päeva näljas.
Kuigi ka olukord võib hästi laheneda, jätab see ikka kehva maigu suhu. Ja tegelikult võib selline stsenaarium tabada paljusid inimesi.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus möödunud aastal tehtud uuringu järgi puuduvad ligemale veerandil Eesti peredest säästud või need on väiksemad kui ühe kuu tulud. Peaaegu 40 protsenti peredest aga oli eelneva aasta jooksul olnud rahahädas – kas just nii teravas, aga siiski.
Inimesed elavad peost suhu
Sarnast keelt räägivad ka sama organisatsiooni tellitud värske küsitluse tulemused, mille järgi üle kolmandiku Eesti elanikest kavatseb kasutada oma tulumaksutagastust jooksvate kulutuste katteks. Inimesed elavad sõna otseses mõttes peost suhu.
Pealegi, kas siis rikas kunde ei tahagi, et talle öeldaks: palun eemaldage kaart? Näib, et taas on tegu näitega, kuidas tarkvara arendades pole kuigi mõeldud lõppkasutaja reaktsioonile.
Vähemalt pole sellist jama heas ja odavas Grossi poes, kus küll kaubad kipuvad aegajalt otsas olema. Tuleb ikka vana turvaline kiri: “Tehing on kinnitatud. Palun oodake.” Viisakas ja konkreetne.
