Erik Aru: miks kõik hipsterid ühte nägu on?

Hipster Stockholmis.Foto: Shutterstock

Majandusajakirjanik Erik Aru selgitab USA matemaatiku teadustöö põhjal, miks individualistid samamoodi käituvad.

Kunagi keskkoolipõlves ehk 1990-ndate esimesel poolel osutas mu tollane inglise keele õpetajanna ühe noorema koolivenna poole ja ütles: “See on väga omapärane noormees.”

Ega ma nüüd nii täpselt mäletagi, milline ta välja nägi, aga oli keskmisest veidi pikemate juustega, ruudulise särgiga, mille all oli t-särk, ja teksadega, seljakott seljas, nagu tollased alternatiivnoored ikka. “Need omapärased näevad ka kõik ühtemoodi välja,” pillasin vastuseks.

Minu hinnang põhines tollal suhteliselt piiratud arvul vaatlustel ja nende põhjal üldistamisel, suuresti seega pigem kõhutundel, kuid edasine elu on seda pigem kinnitanud.

Viimane sellekohane tähelepanek pärineb elektroonikapoest, kus märkasin, et ilmselt oma isikupära rõhutavate hipsterite seas vohava hoolitsetud habemete buumi mõjul olid sinna müügile ilmunud väike valik habemeõlisid.

Keegi ei kuulu, aga kõik kuuluvad

Hipsterid on mõistagi omapäratsejate üks klassikalisemaid näiteid. Sellel inimrühmal on ka üks omapärane kirjutamata reegel, et ükski selle liige ei tunnista end liikmeks.

Samas on igale kõrvaltvaatajale esimesest pilgust selge, kes sinna kuuluvad – kogu oma originaalitsemise juures näevad nad lihtsalt kõik ühtemoodi välja. Nii nimetataksegi individualistide välist sarnasust hipsteri efektiks.

Brandeisi Ülikooli matemaatik Jonathan Touboul uurib seda, kuidas teabe levik ühiskonnas mõjutab selle liikmete käitumist. Tema mudel koosneb konformistidest, kes kopeerivad enamust, ja antikonformistidest, kes käituvad täpselt vastupidi.

Tema töödest järeldub, et terve hulga eri stsenaariumite puhul muutub antikonformistide käitumine lõpuks sünkroonseks – nad hakkavad kõik ühtemoodi talitama.

Alguses toimub Touboli loodud ühiskonnas mingi muutus – näiteks mingid saapad lähevad moodi või habe moest ära. See muutus jõuab erinevate askeldajateni eri ajal – mõni neist jälgib pingsa hoolega moes toimuvat, mõni kuuleb alles hiljem.

Konformistid järgivad moevoolu, isemõtlejad mitte. Viimased tegutsevad mudelis esialgu üsna juhuslikult, kuid seejärel toimub nende seas faasinihe, mille tulemusel muutub nende käitumine ühesuguseks.

Ka siis, kui näiteks habe läheb moest ära ja isemõtlejatel on selle peale valida, kas kasvatada endale vurrud, lõua- või täishabe, siis lõpuks taandub mudelis ikkagi nende seas kõik ühele lahendusele.

Selle peale võib muidugi protesteerida, et tegemist on mingi matemaatilise mudeliga, millel pole päris eluga suurt seost ja tegelikud inimesed nii ei käitu. Siiski on erinevad psühholoogide inimkatsed näidanud inimeste kalduvust karjakaupa käituda, mistõttu mõjuvad Touboli tulemused päris usutavalt.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.