Uudis

Erik Aru: miks tasub kõigil karta börsilangust

Maailmas on kõikjal esiuudiseks järsk langus aktsiaturgudel. Majandusajakirjanik Erik Aru arutleb, miks see kõik ühele vaikselt endamisi nokitsevale eestlasele korda peaks minema. Foto: Sander Ilvest/Eesti Meedia/Scanpix

J.R.R.Tolkieni raamatute ühed kesksed tegelased on kääbikud, kellele meeldib rahumeeli Maakonnas oma urgudes elutseda, sealsamas askeldada ja naabreid taga rääkida.

Kuhugi kaugemale nad oma nina toppida ei taha, välja arvatud mõni üksik, ega tunne ka huvi, mis seal toimub. Kuni ükskord kuri välismaailm neile endile koju hakkab trügima.

Mõni on vahel eestlasigi kääbikutega võrrelnud – et kah enda naabrusest suurt kaugemale vaadata ei armasta. Aga tihtipeale tasub, et siis, kui maailmast midagi kurja sisse tükib, selle vastu valmis olla.

Veebruarist nägemata langus

Nii ka seekord, kui maailma lehti ja veebiportaale täidavad uudised sellest, kuidas maailma aktsiaturgusid on tabanud selline langus, mida veebruarist peale nähtud pole.

See ei kehti vaid nende paljude eestlaste kohta, kellel on teine pensionisammas, mille halva tootluse kohta viimasel ajal palju kurtmist on kuulda. Nende pensionisamba olukorra mõistagi muudab igasugune langus vähemalt lähemas vaates kohe nadimaks.

Pensionisammas peaks idee järgi küll püsima pikki aastaid ja lühiajalisi kõikumisi ei tohiks seetõttu liiga südamesse võtta. Kuid börsilangus võib tähendada hullematki, kui vaid kaotust aktsiate omanikele, ja seetõttu puudutada ka neid, kellel pole ei pensionisammast ega ainsatki väärtpaberit.

Aktsiaturgu nimelt peetakse omamoodi kanaarilinnuks kaevanduses, milleks on maailma majandus. Tavaliselt eelneb majandussurutisele või ka suuremale kriisile langus aktsiaturgudel.

Habras majandus

Iga börsikõikumine küll mingit suuremat häda ei ennusta, kuid annab märku, et maksab olla ettevaatlik. Praegune olukord maailma majanduses on piisavalt habras, et mitte kaotada valvsust.

Vaatlejad peavad värske languse üheks peamiseks ajendiks intressimäära tõstmist USA keskpanga Föderaalreservi poolt. Ka USA president Donald Trump on juba jõudnud Föderaalreservi „hulluks“ nimetada.

Tõsiasi on mõistagi see, et ega neid börsikõikumisi ja nende põhjuseid keegi kuigi täpselt ette näha ega kirjeldada oska. Igatahes, aktsiate hinnad on viimasel ajal olnud äärmiselt kõrged ja intressimäära tõusuga jääb turul raha vähemaks.

Raha hulga vähenemine tähendab aga mõistagi seda, et aktsiad kaotavad rahaga võrreldes oma väärtust. Mitte aga ainult aktsiad, vaid ka muud objektid. Näiteks tasakesi endamisi nokitseva eestlase korter.

Oht ääremaadele

Maailma majandus on nüüdisajal nimelt sedavõrd tihedalt seotud, et ringluses oleva raha hulga vähenemine USA-s mõjutab ka mujal maailmas pöörleva raha hulka. Ja mitte ainult seda, paanika keskuses võib tähendada raha väljatõmbamist ääremaadelt.

Ja ega see Eesti ju oma EL-i liikme staatusest hoolimata miskit muud pole kui ääremaa. Raha lahkumise tagajärjed peaks aga igaühel kümnekonna aasta tagusest ajast meeles olema. Polnud ju lõbus, kui kinnisvara muudkui odavamaks läks, palka kärbiti ja inimesi koondati.

Aga, nagu juba öeldud, ei tähenda sugugi iga langus, et nüüd peaks ajad eriti hulluks kätte minema. Küll tasub olla valmis ka pöördeks halvemuse poole, et see ei saabuks keset pillerkaart piibliloo kehata käe kombel müstilisi fraase seinale kirjutama.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.