Uudis

Erik Aru: Täiesti salajane nõuanne pankadele

Majandusajakirjanik Erik Aru ei saa kuidagi lahti halvast kombest, vaid jagab jälle kord täiesti tasuta turundusnõu, seekord neile, kel raha kõige rohkem – pankadele. Foto: Kalle Veesaar

Bertold Brechti “Kolmekrossiooperis” küsib kurikuulus röövel Väitsa-Mackie oma lõpumonoloogis: “Mis on panga röövimine panga asutamise kõrval?” Pole vist kellelegi saladus, et samamoodi mõtleb nii mõnigi, kellele Brechti nimi on täiesti võõras.

Nagu Rahageeniuses mitu korda kirjutatud, kuuluvad Eesti pensionifondid maailma kulukamate sekka. Minuvanustel õnnestus küll omal ajal teisest pensionisambast soovi korral mööda hiilida, noorematele põlvedele pole seda õnne antud.

Pankade PR-osakondadele annan siinkohal hea soovituse (jälle täiesti tasuta, lihtsameelne ja seeläbi vaesusesse mõistetud, nagu olen), kuidas kaitsta end süüdistuse eest, et nende fondid eestlasi koorivad.

Soome andmetel läbi viidud uuringu järgi eelistavad kõrge IQ-ga inimesed madalamate tasudega fonde. Seega ongi siinsed pangad aastaid läbi viinud kampaaniat meie kõige haavatavamate – rumalamate – kaasmaalaste toomiseks pensionifondide manu. Ega loll ju aru saa, et asi on hea, kui see kallis pole.

Põhjendusi, miks kõrgema IQ-ga inimesed kalleid fonde ei armasta, tuuakse harilikult välja kaks. Ühest küljest võiks ehk arvata, et ehk oskavad nad ise oma raha paigutada.

Samas võime mõistagi leida lõpmatuseni näiteid silmnähtavalt nutikatest (see ei pruugi küll alati ülikõrget IQ-d tähendada, aga unustame selle) inimestest, kes rahaga midagi mõistlikku peale ei oska hakata, ainult ära kulutada.

Näiteks Walesi jalgpallur George Best oli üks esimesi oma alal, kes miljonäriks sai. Ühel hetkel oli Best jälle puupaljas.

Kuhu raha läks?

Kui talt küsiti, kuhu raha läks, siis olla vastanud ta elutargalt: “95 protsenti läks napsi, tibide ja kiirete autode peale, ülejäänu raiskasin ära.” Pensionifondi ilmselt ei läinud mitte tuhkagi sellest ülejäänust.

Nii tuuaksegi välja teine põhjendus – nutikad inimesed lihtsalt ei taha teenuste eest liiga palju maksta, sest oskavad nende hinna-kvaliteedi suhet paremini määratleda.

Besti näitel on ju asi täiesti selge – milleks säästa raiskamise või veel hullem, napsi, tibide ja kiirete autode arvelt, kui pensionipõlveks on niikuinii maks läbi? Inimene oskas elus valikuid teha.

Soomlaste uuringu järgi tulevadki fondivalikul mängu mõlemad tegurid – nii parem raha haldamise oskus kui ka soovimatus liigselt maksta.

Ühest küljest eelistavad kõrgema IQ-ga soomlased kallite valmisfondide asemel endale pigem ise aktsia- ja võlakirjafonde valida. Teisalt on inimese IQ ja tema makstavate fonditasude seos pöördvõrdeline.

Nii et kui tahate oma klientuuri laiendada ka minusuguste arvel ja tõsta selle keskmist IQ-d (milleks teile seda peaks vaja olema, jään küll vastuse võlgu), siis tasub fondide haldustasusid alandada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.