Kuna eriolukorra lahendamisel kaasa löövad kaitseliitlased ei pruugi samal ajal saada töötasu, makstakse neile nii praeguse eriolukorra ajal kui ka tulevikus erilistel puhkudel tasu riigi poolt.
Häda- või eriolukorras saavad riigiasutused taotleda kaitseliidu kaasamist. Praegu on kaitseliitlased abiks mitmel rindel: kuni 150 inimest on abil riigipiiril, 40 kaitseliitlast tagavad Saare- ja Muhumaa liikumispiirangute jõustamise.
Lisaks on väiksemat hulka kaitseliitlasi appi palunud erinevad valitsusasutused, näiteks terviseamet on kaasanud neid liikuvate testimispunktide töösse, häirekeskus infotelefonidele vastamise teenuse osutamisse ja nii edasi.
Nüüd on kaitseministeerium saanud valmis eelnõu, mis seaks kindlalt paika kaitseliidu liikmele eriolukorra lahendamisel osalemise eest ette nähtud tasu maksmise korra ja selle ulatuse. Võimaluse tasu maksta näeb ette seadus.
“Kuivõrd kaitseliidu liikmed osalevad kaitseliidu tegevuses vabatahtlikult, võib neil kaitseliidu kaasamise korral kaitseliidu koosseisus teenistuskohustuse täitmise ajal jääda saamata oma töösuhtest tulenev sissetulek,” selgitab kaitseministeerium.
Seda tahetaksegi lahendada – määruse esimene eesmärk on vältida kaitseliidu liikme sissetuleku kaotust ajal, mil ta osaleb eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisel.
Teine eesmärk on kaasatud kaitseliidu liikmele tagada vähemalt osaline sissetulek, kui seoses eriolukorra või erakorralise seisukorraga puudub tal korrapärane sissetulek.
Kes tasu saavad ja kuidas seda makstakse?
Määruses on sätestatud, et tasu võib maksta vabatahtlikult osalejatele vaid eriolukorra või erakorralise seisukorraga kaasnenud teenistuskohustuste täitmise eest, mis tähendab, et selle alusel ei või maksta kaitseliidu liikmele tasu muudel juhtudel.
Näiteks, kui on vajadus kaasata kaitseliitu appi suure põlengu kustutamisele ehk päästesündmuse lahendamisele ja see ei ole seotud eriolukorra lahendamisega, siis selle määruse alusel ei saa selle eest tasu maksta.
Kui tööandja säilitab vabatahtlikult kaitseliidu koosseisus osaleda soovivate kaitseliidu liikmele teenistuskohustuste täitmise ajaks tema senise töötasu või palga, siis sellisel juhul kaitseliit liikmele samuti tasu ei maksa. Samuti ei maksta ettenähtud tasu, kui liige töötab kaitseliidus ja kaitseliit vabastab isiku küll tööülesannete täitmisest, kuid jätkab töötasu maksmist.
Kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga või näiteks käsunduslepingu alusel töötava isikuga, on isikul õigus saada tasu, sest tal puudub kindel töö- või teenistussuhe ja sellest tulenev töötasu või palk. Tasu on õigus saada ka kaitseliidu liikmetel, kes on palgata puhkusel või töötud.
Tasu arvestatakse tundides, nagu ikka – kui on kokku lepitud, et kaitseliidu liikmed asuvad ülesandeid täitma kell 9.30, siis sellest hetkest arvepidamine algabki, kell 10.30 algab uus tund ja nii edasi.
Kui suur tasu on?
Edaspidi võetakse tasu arvestamise aluseks viimane statistikaameti avaldatud aasta keskmine brutotunnipalk. 2019. aastal oli see 8,13 eurot. Keskmine palk on ajas vähe muutuv ning kui väljamakseid ei tehta üks kord kuus, vaid taotluse alusel, võib muu algsuuruse pidev muutumine olla segadust tekitav ning mõjutada oluliselt tasu suurust, arvestades taotluse esitamise aega.
Statistikaamet aasta keskmine brutotunnipalk korrutatakse kaasamisel osaletud tundide arvuga. Tunde arvestatakse täistunnina ja arvesse läheb iga alustatud tund.
Ajavahemikus 12. märts kuni 1. mai makstava tasu suurus on aga erinev. Kaitseliidu liikmeid on valitsusasutuste poolt kaasatud alates 15. märtsist ja märtsis toimunud kaasamisega seotud tasud on välja makstud kaitseliidu ülema määratud suuruse ulatuses.
Selleks on 10,20 eurot tunnis. Kuni maini toimunud kaasamise eest kehtib senine kord, alates 1. maist aga lähtutakse tasu suuruse arvestamisel uuest korrast.
Makstavalt tasult peab kaitseliit kinni tulumaksu.
