Eesti Raudtee on nimeliselt küll firma, kuid sisuliselt sarnaneb pigem riigiametiga, mille roll on liiklust reguleerida ja teid korras hoida, kirjutab Harry Tuul arvamusloos.
Pärast transiidi kokkukukkumist eelmise kümnendi lõpus on Eesti Raudtee olnud pidevalt kahvlis. Ühelt poolt on firmal keeruline raudteel kulusid tasa teenida, sest kaubaveod on kordades vähenenud. Teiselt poolt on tegu äriühinguga, millel on juba seadusega kohustus tulu teenida.
Kuid see pole veel kõik. Piiratud on ka Eesti Raudtee õigus nõuda taristutasu reisijate veolt. Sellest ei meeldi küll poliitikutele ja ametnikele rääkida, aga sisuliselt saab Elron lisaks dotatsioonile riigieelarvest ka soodustusi taristutasult.
Soovimatu nõiaring
Nii jääb raudtee ülalpidamine lõviosas kaubavedajate, muuhulgas ka riikliku Operaili kanda. Enamgi, näiteks Operaili sisuliselt sunnitakse ebamõistlike tasudega korraldama ka sisevedusid, kuigi äriliselt ei tasu see ära. Näiteks siseliinidel kasutatavate aeguvate vedurite asendamiseks pangad laenu ei annaks.
Tekkinud on justkui nõiaring. Eesti Raudtee tasud on turuosaliste kinnitusel võrreldes konkurentidega lähiriikides pigem kõrged, mis omakorda piirab kaubaveo kasvu, mis omakorda sunnib kõrgeid tasusid hoidma… Viimase viie aasta majandusnäitajad Eesti Raudteel on valdavalt nukrad. Äsja andis valitsus Eesti Raudteele 10 miljonit eurot riigiabi.
Ettevõttest ametiks
Aga sellele võib olla rohtu. Kui lepime kokku, et tegu on taristuametiga, mitte äriühinguga. Täpselt samamoodi, nagu pole olemas ettevõtet Eesti Maantee.
On ainult loogiline, kui tulevane raudteeamet liidetaks maanteeametiga. Juba praegu korraldab viimane näiteks lisaks maanteede korrashoiule ka lennuliiklust ja kontrollib pileteid Elroni liinidel.
Enamgi, eelmise aasta lõpus tehti majandusminister Taavi Aasa korraldusel analüüs, mis leidis, et mõistlik on liita maanteeamet, veeteede amet ja lennuamet. “Eesmärk oleks transpordiliikide ülene investeeringute kavandamine, efektiivsem riigihaldus ning kättesaadavamad ja paremad avalikud teenused,» selgitas maanteeameti peadirektor Priit Sauk tänavu aprilli alguses.
Küüniliselt. Isegi paljastatud korruptsioon Eesti Raudteel iseloomustab pigem ametit, kui ettevõtet. Nii mõistis mullu kohus Süüdi Eesti Raudtee endise side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süldi, kes muuhulgas rikkus suures ulatuses toimingupiiranguid. Või tunamullu süüdi tunnistatud Eesti Raudtee liiklusdirektori Sergei Fedorenko, kes jäi korraga süüdi altkäemaksu võtmises ja vahendamises.
Kriisi ei maksa ka raudteel raisku lasta. Teeme teedeameti.
