Ettevaatust: kelmid teesklevad Eesti suurpankade töötajaid ja proovivad andmeid välja petta

Foto: Unsplash

Juba kolm Eesti suuremat panka on hoiatanud, et liikvel on petised, kes üritavad end esitleda nende töötajatena ja saada ligi tundlikele andmetele ja rahale.

“Petturid helistavad näiliselt panga telefoninumbrilt ja väidavad, et tegemist on pangatöötajaga. Kõnes küsitakse pangakaardi numbrit või internetipanga kasutajatunnust, isikukoodi ja palutakse Smart-ID rakendusse sisestada oma kood,” kirjeldab SEB sotsiaalmeedias.

Swedbanki klientidele on aga helistatud samuti näiliselt panga numbrilt, teavitatud pangakaardi kurvitarvitamisest ning küsitud kliendi kaardinumbrit ja CVC-koodi – kolmekohalist koodi kaardi tagaküljel.

Ka Luminori klientidelt on üritatud raha petta – nimelt hakkasid pangad koroonakriisi ajal üha rohkem pakkuma kaugteenuseid, ent samas suunas liikusid ka petturid, kes üritasid esitleda end kaugteenuseid pakkuva pangatöötajana ja internetipanka pääsemiseks vajalikke andmeid välja petta.

Tuleb olla väga ettevaatlik

Oluline on teada, et pangatöötaja ei küsi telefonikõnes selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka. “Smart-ID ja Mobiil-ID puhul sisestage kood oma seadmes ainult juhul, kui olete ise alustanud mõnda toimingut või tehingut,” rõhutab SEB.

Swedbank märkis, et kui saad sellise kõne, siis kindlasti ära jaga oma kaardiandmeid. Kui aga oled need andmed ekslikult petturitele välja andnud, tuleks kindlasti teavitada panka telefonil 6 310 310 ning oma kaart sulgeda.

Luminori finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut rõhutas samuti, et pank ei küsi kunagi oma kliendilt tema kontonumbrit ja maksekaardi andmeid – näiteks kaardinumbrit ja kaardi tagaküljel olevad CVC-koodi

Samuti ei küsita kliendilt internetipanga juurdepääsu paroole. “Kui olete saanud sellise kõne, siis ei ole kindlasti tegemist pangatöötajaga ning sellest tuleks koheselt teavitada panka ja politseid,” nentis ta.

Samuti tuleks jälgida telefoninumbrit, millelt helistatakse. Petturid võivad helistada nii Eesti kui ka välismaa numbrilt, kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et pangatöötaja ei helista kunagi välismaal registreeritud numbrilt.

Enamasti ei räägi petturid eesti keelt ning seetõttu kipuvad nad otsima vabandusi selles keeles mitterääkimiseks. Paabut rõhutas, et Eesti pangatöötaja ei keeldu kunagi suhtlemast kohalikus keeles. Samuti on petturite suhtlusviis tähelepanu äratav ja pealetükkiv.

“Juhul kui te pole veendunud, et teile helistas pangatöötaja ning kahtlustate petturlust, siis katkestage kõne ning helistage ise panga ametlikule telefoninumbrile. Õiged telefoninumbrid leiate panga kodulehelt. Panga tegelikule töötajale olukorda selgitades saate teada, kas vastuvõetud kõne pärines tõesti pangast või oli tegemist pettuse katsega,” ütles Paabut. Lisaks annab pangatöötaja informatsiooni, kuidas edasi tegutseda.

Juhul, kui oled siiski pettuse ohvriks sattunud ning petturitele raha kandnud või kontolt on raha kadunud, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada panka.

“Parimal juhul on võimalik tehing ja edasised maksed peatada. Samuti tuleb panka teavitada, kui olete kaotanud oma pangakaardi või on sattunud see valedesse kätesse. Sellisel juhul tuleb kaart kohe internetipangas blokeerida või helistada selle tegemiseks panka,” lisas Paabut.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.