Uudis

Indrek Neivelt: rikkuse suurem maksustamine Eestis oleks väga õige ja õiglane

Ettevõtja Indrek Neivelt tegi rea ettepanekuid Eesti maksusüsteemi muutmiseks.Foto: Scanpix

Kunagine Hansapanga juht, praegu finantsidu Pocopay arendamisega tegelev Indrek Neivelt leiab, et Eesti vajab astmelist tulumaksu, eraldi maksu rikastele ning maksustada võiks ka pahesid.

Neivelt esines täna Keskerakonna eestvedamisel riigikogus toimunud arutelul, kus teemaks oli Eesti maksude tulevik.

Ettevõtja arvates on väga oluline vähendada veel kord palgamakse keskmise ja madala sissetulekuga inimestel ning suurendada varadelt võetavaid makse ja maksustada rohkem suuremaid tulusid.

“Palju räägitakse viimasel ajal mitte ainult tulude, vaid ka rikkuse suuremast maksustamisest. See oleks ühiskonna kui terviku seisukohast väga õige ja õiglane,” ütles ta.

Neivelt tõi näite USA demokraatide presidendikandidaadiks pürgiva Elizabeth Warreni programmist, kes peab õigeks makstustada enam kui 50 miljoni dollari suurust varandust 2% ja enam kui 1 miljardi suurust varandust 3%-ga.

“Kuidas näiteks oleks, kui meil maksustada kõik vara, mis ületab 10 miljonit eurot, 1%-ga aastas? Või esialgu poole protsendiga?” pakkus Neivelt välja.

Mõistagi tekitaks see küsimuse, kas rikkad eestlased hakkaksid selle järel Eestist lahkuma. “Ma tegin eelmisel nädalal väikese küsimise oma tuttavate rikaste inimeste hulgas ja üldiselt sellist lähenemist pooldatakse. Ettevõtjad saavad väga hästi aru, et samamoodi ei saa elu kaua jätkata,” ütles ta.

Robot sotsiaalmaksu ei maksa

Veel märkis Neivelt, et Eesti on jõudnud aega, kus rahaline kapital on väga odav ja inimene on kallis, 20 aastat tagasi oli olukord risti vastupidine. Kui aga mõelda tulevikule, siis järgmise 20-30 aasta jooksul on oodata madalaid intresse ning seda, et robotid võtavad ära palju inimeste tööd.

“Aga robotitelt ei ole vaja maksta sotsiaalmaksu, ei pea korjama raha pensionisambasse, samuti ta ei käi perearsti juures. Sellepärast oleme me pannud oma inimesed selle kõrge sotsiaalmaksuga ja teiste palgamaksudega halvemasse olukorda ja peame vaatama, kuidas neid makse saaks vähendada.,” rääkis ta.

Et kedagi mitte Eestist ära hirmutada, peaks Neivelti arvates kehtima sotsiaalmaksu lagi ehk ülempiir, kui palju inimese kohta sotsiaalmaksu makstakse.

Astmeline tulumaks aitaks inimesi?

Veel võttis Neivelt sõna teemal, mis erutab paljusid – kas Eesti vajaks astmelist tulumaksu. Ettevõtha vastus sellele küsimusele on jaatav.

“Ma toon siin teile ühe näite, kus minu isiklik arvamus on viimase 20 aasta jooksul 180 kraadi muutunud. 20 aastat tagasi aitas meid üks Soome konsultant. Ja paar aastat hiljem, kui ta siis meiega töö lõpetas, lahkus ta sellest mainekast konsultatsioonifirmast. Siis ma küsisin, et miks ta sealt ära läks,” rääkis Neivelt.

“Ta ütles, et kui ta õhtul tegi pikki päevi – aga seal olid väga pikad tööpäevad –, siis ta maksis pool sellest Soome riigile, sellest ületöötatud ajast. Ja siis ma mõtlesin, et ei ole väga mõistlik teha selline maksusüsteem, kui sa pead pool ületundidest ära maksma. Täna ma arvan tegelikult vastupidi juba. Ja sellisel astmelisel tulumaksul on palju sügavam filosoofia, kui esmapilgul tundub,” ütles ettevõtja.

Tema sõnul aitab astmeline tulumaks esiteks paljudel ületundide tegijatel jõuda olulisemalt tasakaalustama elu poole -, ja teiseks, kui me vaadata tulevikku, siis oleks Neivelti sõnul hea, kui tööd jätkuks kõigile: ei ole hea, kui osa teeb 70-80 tundi nädalas ja teistel pole üldse tööd.

Tulumaksu kõige kõrgem tase ei pea pankuri arvates olema 50%, vaid näiteks 25-30%. “See ei hirmuta kedagi ära, aga eelarvele on mõju olemas,” ütles ta.

Samuti usub Neivelt, et tuleks üle vaadata ettevõtete tulumaksusüsteem. “Ei ole midagi loogilisemat kui see, et kui firmal läheb hästi, siis jagab ta seda ka teistega, eriti oma kogukonnaga,” rääkis ta.

Alkoholiaktsiis haigekassa eelarvesse, suhkrule maks peale

Neivelt käsitles ka pahede maksustamist ning nentis, et see ei ole tähtis mitte ainult eelarve printsiibist, vaid ka meie käitumise suunajana. “Ma arvan, et loogiline oleks, et haigekassa eelarvesse laekuks raha, me kogume maksustades tervist rikkuvaid tegevusi,” ütles ta.

Alkoholi- ja tubakaaktsiis peaks pankuri sõnul kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse. Arvestades, kui palju me suhkrut tarbime ja suhkru kahjulikkust, oleks tema arvates hädavajalik ka suhkru maksustamine, näiteks suhkrujookide aktsiis.

“Väike maks limonaadile juurde ja uskuge, käitumine hakkab inimestel muutuma, eriti lastel! Lõunanaabrid lätlased on seda proovinud ja nad arvavad vähemalt ise, et see oli üks põhjus, miks Läti laste ülekaalulisus viimastel aastatel enam ei kasva. Ja veel kord: ta ei ole niivõrd eelarvelise tähtsusega, kui just just käitumise suunaja. Kui limonaad on poes tuntavalt kallim kui vesi, siis ostab laps pigem vett kui limonaadi,” rääkis Neivelt.

Mahepõllumajandus olgu käibemaksuvaba

Keskkonnamaksude puhul peab pankur tähtsaks eelkõige loodusressursi maksustamist. Üldiselt pole ressursimaksude poolest tema arvates vaja hakata teerajajaks, vaid pidada teistega sammu ning vaadata, et majandus konkurentsivõimetuks ei muutu.

“Aga millest ma kindlasti arvan, et me peaksime rääkima keskkonnasaastamise juures, on see, kuidas me saastame oma põhjavett. Mitte me ei peaks niipalju rääkima CO2-st, vaid just nimelt põhjaveest. Sellest, kui palju meie põllumajandus kasutab väetisi ja kemikaale,” ütles Neivelt.

Nimelt on see tema arvates palju suurem oht loodusele kui metsade raiumine, millest nii palju juttu on.”Siin ma pakuksin välja, et ainukene, vähemalt minu mõttes ainukene töötav mudel on see, kui me vabastaksime mahepõllumajanduse käibemaksust,” ütles ettevõtja.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.