Uudis

Ettevõtja Raivo Hein: pensionireform on kõige otsesem tee vaesuseni ja seda juhib Isamaa

Ettevõtja ja investor Raivo Hein soovitab inimestel oma pensioniraha puutumata jätta. Foto: Scanpix

Pensionireform ei tee Eesti inimesi jõukaks, vaid põlistab vaesust ning see ongi valitsuse taktika, usub investor ja LHV nõukogu liige Raivo Hein.

Tema silmis ei hakka suurem osa inimestest kunagi investeerima ning võimalusel just laristavadki oma raha hetkemurede lahendamiseks. See just aga ongi tema sõnul valitsuse läbimõeldud ja pikaajaline plaan – luua olud, mis paneks valijaid tulevikus toetama praeguseid võimuerakondi.

“Tulevikus, kui inimesed on vanad, lähevad nad nõudma ülalpidamist valitsuselt. Siis on valitsusel jällegi väga hea populistlikult lubada neile pensionitõusu. See on nende valitsuses olevate populistide taktika, eriti Isamaa oma.”

Praegune pensionireform on Heina sõnutsi kõige otsesem tee vaesuseni ja seda juhib Isamaa. “Lugedes Seederi emotsionaalseid, faktidele mittetoetuvaid seisukohti, teeb see kurvaks. Nende inimeste jaoks on tähtis võimul olla ja võimule saab vaid inimestele midagi lubades. Ta lubab neile, et nad võivad oma 5 või 10 tuhat eurot välja võtta.”

Muidugi võetakse raha välja

Aga ehk inimesed tõesti võtavad oma raha pensionisambast välja ja hakkavad seda ise edukalt investeerima? See muudaks pensionireformi ju vastupidi positiivseks.

Hein, kes tegeleb finantsvaldkonnas ka õpetamise ja loengute pidamisega, seda ei usu. “See ei ole lihtsalt võimalik. Kui see oleks võimalik, siis inimesed oleksid jõukad. See ju enamike inimeste puhul nii ei ole.”

Tema sõnul kuulevad inimesed sõna “investor” ja pagevad, sest see on selline müütiline sõna. “Nad ei oska midagi arvata. Nad ei ole kunagi tegelenud rahamahutamisega ja sellepärast ongi meil nii palju inimesi, kes elavad palgapäevast palgapäevani,” rääkis ettevõtja.

Inimesed pole kunagi pidanud tähtsaks oma finantstulevikku kindlustada, sest see on keeruline, rääkis Hein. “See nõuab distsipliini, see nõuab aastakümneid. Nad ei suuda kuu aegagi dieeti pidada, et kaalu langetada. Me räägime siin aastakümnetepikkusest investeerimisest. Sellest, et panna iga kuu oma sissetulekust natukene kõrvale, säästa ja investeerida edasi.”

Ettevõtja sõnul võtab tavaline inimene loomulikult raha välja ja lahendab oma hetkemure – mis iganes see ka poleks.

Ta tõi näiteks Bigbanki omaniku ning erakonna Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsilla hiljutise väljaütlemise Postimehes, kus ettevõtja kritiseeris mõtlemist, et inimesed võivad jooksvate kulutuste jaoks võtta välja raha tuleviku arvelt.

“Oletame, et meil on noor pere, kel on 2-3 last. Praegu on kooliasjade ostmise aeg. Lapsed tahavad kooliasju, minu poolest ka nutitelefoni, et olla teistega võrdsed, et mitte sattuda koolis põlu alla. (irooniliselt-toim) Ja siis mõtleb lapsevanem korraga enda tulevikule, II pensionisambale? Pereema või pereisa ei tohiks niimoodi isegi mõelda! Tema tulevik ongi tema lapsed ja pere! Sinna panustab ta oma viimsegi sendi!” ütles Pruunsild Postimehele.

Heina sõnul on see pankuri suust eriti jõhker. “Pank ütleb, et peate kulutama oma raha. Tema ütleb, et see ajab tema pea lõhki, kui inimesed tahavad säästa ja investeerida. See ei lähe tema panga strateegiaga lihtsalt kokku,” sõnas Hein.

Kas reformi taga on pankurite huvid?

“Kui hakata mõtlema lühiajalisele perspektiivile, miks Isamaa pensionireformi propageerib, siis selle taga on sponsorid ja sponsoriteks on pankurid,” hindas Hein. Tema sõnul on pankurite eesmärk väljastada kiirlaene ja neist rikastuda. Kui vaesus süveneb ja inimestel tekivad suured rahamured, siis nad võtavad, muu valiku puudumisel, neid kiirlaene. “See on selline asi, mida avalikult otseselt ei näe ja mida me tõestada ka ei saa,” lisas ta siiski.

Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ütles täna, et täiesti alusetu on väide, justkui oleks pensionireformi suurim võitja Bigbank, kes loodab saada klientide viivislaenude katteks kätte nende pensionifondis oleva raha, sest tarbimislaenude turgu valitsevad kahe kolmandiku ulatuses suured universaalpangad. Kallimad laenud tuleb aga kindlasti enne tagasi maksta kui soodsamad, et inimeste netovara väärtus kasvaks ja oleks pensionipõlveks piisav, teatas Bigbank.

“Tarbimislaenude turgu valitsevad ligi 400 miljoni euroga suured universaalpangad,” ütles Pechter ning märkis, et Eesti pangad on andnud välja tarbimislaene välja 585 miljoni euro eest, millest suured universaalpangad Swedbank, SEB ja Luminor on väljastanud koguni 68%. Ülejäänud pangad jagavad allesjäänud 32%, Bigbanki turuosa on hinnanguliselt veidi alla 10%. Lisaks on tema sõnul Bigbanki ärimahtudest suur osa rahvusvaheline, mida Eesti otsused ei mõjuta.

Ärge puutuge oma raha!

Kui muu kõrvale jätta, on Heina sõnul üldse selgusetu see, miks pensionireformi tehakse. “Mida tahetakse sellega ravida? Mis on algprobleem? Milleks seda reformi praegu teha? Meil pole seda algprobleemi. Meil on vaja olemasolevat süsteemi paremaks teha,” ütles ta.

Paremaks tegemine seisneks tema sõnul selles, millega riik eelmise aasta lõpus alustas – lasta fondid vabaks ehk lasta vabalt otsustada, kuhu vara investeerida ja kui suure riskiga seda investeerida. “Selge see, et kui sul on seadusega ette nähtud olla konservatiivne, siis on tulu väike. Mida siis ootad? 50-protsendilist tulusust? Mida väiksem on risk, seda väiksem on ka tulu.”

Teda kummastab ka õiendamine pensionifondide haldustasu kallal. “Pensionifondid ja pangad on samasugused äriettevõtted nagu kauplused. Kui sa lähed poodi, siis poes müüakse sulle maksimaalse hinnaga, mida saab küsida. Täpselt samamoodi toimetavad ka pangad, kes võtavad täpselt nii suurt tasu, kui seadus või lepe lubab,” nentis ettevõtja.

Siin ei saa tema sõnul süüdistada pankade ahnust, vaid ainult seadusandjat, kes on teinud sellised seadused, mis võimaldavad investeerida vaid äärmiselt riskivabalt ja väikese tulemusega.

Omalt poolt soovitab Hein oma teise samba raha mitte puutuda. “See oleks nagu karje õhku: “Ärge puutuge oma raha!” Muidugi enamik inimesi, eriti kelle kogutud summad on väikesed, lahendavad ikka oma probleemid iPhone’i, kanaarireisi või uue telekaga.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.