Uudis

Ettevõtjad plaanivad saartele sildu, tavapilet maksaks 17, püsielanikule 8 eurot

Rootsi ja Taani vahel kulgev Öresundi sild on 7,8 kilomeetrit pikk.

Kümme ettevõtet ja fondi ehitaksid oma kuludega Muhu ja mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahele sillad; sildade rahastamise viisi otsustab kevadel uus valitsus pärast mõjuanalüüsi valmimist.

“Neid ettevõtteid ja fonde on rohkem kui kümme, kes tuleksid täna ja paneksid kogu raha ise – neil pole isegi vaja laenu võtta – ja ehitaksid kogu teema valmis kahe aastaga, lisaks veel Hiiumaa ja Saaremaa vahelise silla ka,” ütles projekti eestvadaja Raivo Hein BNS-ile.

Suurusjärk pool miljardit

Suurele väinale silla ehitamise ideega tuli Hein avalikkuse ette tänavu jaanuaris. Esimeses etapis peaks kolme aastaga valmima Muhumaad ja mandrit ühendav sild, mis läheks maksma kuni 500 miljonit eurot.

Hiiumaa ja Saaremaa vaheline sild maksaks kaks korda vähem, kuna seal on meri madalam. “Sealne lahendus saaks tulla nii tammi kui ka keskmise rippsilla näol – seal pole vaja algusest lõpuni ehitada talasilda postide peal, mis on rammitud maa sisse, vaid see meenutaks pigem Muhu ja Saaremaa vahelist tammi, milles keskel oleks silla osa,” ütles Hein.

Sildade rajamise vastu on huvi tundnud ettevõtted ja fondid Euroopast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest, mis investeerivad avaliku ja erasektori koostööprojektidesse (PPP), mis Heina sõnul ei võta 100 miljonist eurost väiksemaid projekte jutulegi.

Riigi dotatsioon peaks kahekordistuma

2011. aastal Soome ettevõtte WSP Finland teostatud mõjuhinnangu kohaselt peaks riik Raivo Heina eestvedamisel algatatud Saaremaa silla projekti finantseerima praeguse praamitoetusega võrreldes ligi kaks korda suurema dotatsiooniga ning kasutajad peaksid maksma tasu ligi 50 aastat.

Kui Saaremaa sild uuesti päevakorda tuli, andis valitsuskabinet majandusministeeriumile ülesandeks järgmise aasta märtsiks välja töötada uus, ajakohastatud analüüs, et kevadel saaks uus valitsus pärast valimisi otsustada, millisel moel ühenduse rajamisega edasi minna.

Hiinlased kinnitasid valmisolekut ehitada, Simson pole Hiina investoreist kuulnud

Möödunud nädalal käisid Muhumaal Andrus Villemi ja reformierakondlase Kalle Laaneti eestvedamisel Hiina riikliku ehitusfirma China Construction Communication Engineering Group CO. Ltd esindajad, kes kinnitasid valmisolekut kontsessiooni alusel Muhu ja mandri vahelise silla ehitamiseks.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles päev hiljem valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse seisukohast on vaadatud võimalusi, kuidas Eesti riik ühel või teisel moel Saaremaa püsiühenduse loomisesse panustab, kuid “kolmandatest riikidest [sealhulgas Hiinast – BNS] pärit investorite kaasamist selles analüüsis minu parima teadmise juures ei ole olemas”.

Kuigi uues finants- ja sotsiaalmajanduslikus analüüsis selgitatakse välja riigile parimad tehnilised alternatiivid ja rahastamismudelid, ei saa Hiina investoreid Saaremaa sildade ehitamiseks välistada.

Nimelt on laual kolm varianti: silla ehitust rahastatakse riigieelarve tuludest, laenu või võlakirjade müügiga või avaliku ja erasektori koostöös. Kui valituks osutub viimane variant, siis valib riik riigihanke tulemusena silla või tunneli ehitamise referentsidega kontsessionääri, kelle ülesandeks jääb leida projekti rahastamiseks sobivaimad investorid.

Hiinlased tahavad saada jala ukse vahele

Raivo Heina sõnul on riikliku strateegia küsimus, kas siin tahetakse näha Hiina raha ja kõike muud, mis sellega kaasneb. Hiinlaste kõige suurem huvi on saada Euroopa Liidus referents, mille ettenäitamisel saaks ehitada suuri kommunikatsiooniprojekte ka mujale Euroopas.

Samal põhjusel panustab Hiina investoritele ka Soome mänguarendaja Rovio endine juht Peter Vesterbacka, kes plaanib Tallinna-Helsingi tunneli avada juba 2024. aasta jõuludeks.

Hiina kui potentsiaalne julgeolekuoht

Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Johannes Hahn ütles suvel intervjuus Politicole, et Hiina võib oma investeerimistegevusega teha Lääne-Balkani riikidest nende Euroopa Liiduga liitumise eel niinimetatud Trooja hobused, kuna Hiina on viimastel aastatel teinud seal ja ka mujal Euroopas märkimisväärseid investeeringuid strateegilistesse taristuprojektidesse.

Hiina riiklikku ettevõtet võõrustanud endine siseminister Kalle Laanet ütles, et toetab sarnaselt Reformierakonnaga saartele püsiühenduste loomist – nimelt on erakond esimene, kes on oma valimislubadustes põhimaanteede neljarealiseks ehitamise kõrval valmis toetama Saaremaa silla rajamist –, kuid see eeldab mõjuanalüüside valmimist ning majanduslike julgeolekuriskide maandamist.

Sild saab alguse vanast kalatööstusest

Plaanitava Saaremaa silla trass algab mandrilt Virtsust vana kalatööstuse territooriumilt, mis koosneb peamiselt kasutamata maast koos vanade hoonevaremetega. Trassi pikkus maal on mõnisada meetrit. Merel kulgeb trass Virtsu sadamast põhja suunas: kõigepealt üle mere madala osa, edasi paralleelselt parvlaevateega kuni jõuab Muhu saarele mõnisada meetrit praegusest Kuivastu sadamast põhja poole. Trass järgib praegust parvlaevateed kõige rohkem.

Muhu saarel algab trass praegusest Kuivastu parvlaevasadamast põhjas, kulgeb mööda niidualasid ja ühineb Kuivastu–Kuressaare maanteega Pädaste maanteest läänes.

Sõiduauto tavapileti hind oleks Raivo Heina esialgse visiooni järgi 17 eurot ning püsielanikule 8 eurot. Võrreldes praeguste praamipiletitega oleks reisijale kasulikum ületada silda autoga siis, kui selles reisib vähemalt kolm inimest.

Hiiumaa silla ehitus teises etapis sõltub pärast Muhu silla ehitust uuringute tulemustest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.