Ettevõtted värbavad julgelt tööviisaga välistööjõudu

Foto: Shutterstock

Kuigi välistööjõu värbamine on numbriliselt languses, pole kohalikud ettevõtted kaotanud julgust palgata vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi Euroopast ja mujalt. Sealjuures on paranenud vajaliku info kättesaadavus ja riigi tugi. Alates sellest sügisest on ettevõtetele esimest korda kättesaadav tasuta riiklik nõustamiskoolitus, mis abistab D-viisaga inimeste värbamisel ja kohanemisel.

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel väljastati käesoleva aasta esimese kümne kuuga Eestis 14 283 pikaajalist ehk D-viisat, millest 75% said siia tööle tulnud inimesed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on sel aastal väljastatud D-viisade arv langenud peaaegu 50%, kuid lühiajalise töötamise eesmärgil viisat taotlevate inimeste osakaal on jäänud samaks.

Tööjõurendi ja värbamisettevõtte Finesta ekspert Kerli Kadak tõdeb, et kuigi statistika näitab langustrendi, pole Ukraina sõda ja sellest tulenevad keerukused välistööjõu värbamist kohalikul turul oluliselt kõigutanud. Pigem vastupidi – ettevõtted on üha teadlikumad puuduva kompetentsi osas ning ei pelga vajalike oskuste ja teadmistega inimeste värbamist teistest riikidest.

“Meie kaudu töötab kohalikes ettevõtetes hetkel enam kui 200 inimest, mis on märkimisväärne arv,” ütleb Kadak ja lisas, et see number on püsinud stabiilsena viimased paar aastat. Kõige enam vajatakse ja värvatakse tema sõnul välistööjõudu elektroonika-, töötleva tööstuse ja metallitööstuse tootmises, kuid ka kaubanduses. “Samas ei saaks öelda, et mujalt tulevad inimesed siin ainult lihttöid teeksid,” ütles Kadak. “Näeme, et ka iduettevõtted ja teised, näiteks suuremad IT-firmad palkavad kas otse või värbamisfirma kaudu spetsialiste ja kindlate oskusteadmistega inimesi, keda neil sel hetkel Eestist pole võtta. Kindlasti on ettevõtteid, kes otsivad nimme mujalt, sest soovivad leida töötajaid, kellel on näiteks kogemus mõne kindla firma juures töötades.”

Expat Relocation Estonia juht Martin Lään, kes riigi tellimusel viib ettevõtetes läbi mitmeid kohanemiskoolitusi ja nõustamisi, kinnitab sama trendi ja tõdeb, et tõepoolest on ettevõtted ja firmajuhid muutunud värbamisel julgemaks. “Küsimused ja probleemid, mis näiteks viis või seitse aastat tagasi olid päevakohased, pole enam teemaks. Näiteks, kuidas muukeelne töötaja eestikeelses kollektiivis hakkama saab. Tänaseks on ettevõtjad märksa julgemad ja avatumad, kaasamaks teistest riikidest ja Eestist erineva kultuuritaustaga inimesi oma meeskonda. Ollakse valmis oma töökorraldust kohandama ja näiteks mitmes keeles suhtlema, vastavalt töötajate vajadustele.”

Igapäevaselt välisriigist tulevate inimeste nõustamisega tegelev Lään toob välja, et ettevõtjate küsimused on läinud täpsemaks ja detailsemaks. “Tihti uuritakse maksuresidentsuse ja lühiajalise töötamise registreerimise kohta – ettevõtted soovivad olla oma tegevuses ausad ja läbipaistvad ja õnneks näen ma oma töös vähe soovi nö “skeemitada”,” ütles Lään.

Kadak lisab, et aastatega on muutunud siia tööle tulevate inimeste hoiak ja vähe on neid, kes tulevad lihtsalt ehku peale õnne otsima. “Paranenud on D-viisaga töötavate inimeste töödistsipliin ja seda ilmselt tunnetavad ka ettevõtjad. Vähem on hirmu, et tootmine kannatab või liin tuleb hoopiski seisma panna, kuna inimene otsustab sel päeval tööle mitte ilmuda. Inimesed tulevad siia kindla eesmärgiga teha tööd ja seepärast on nad ka iga päev õigel ajal kohal ning üldjuhul ei puudu.”

“Paljuski ettevõtete huvi ja vajaduse tõttu saigi loodud koolitusprogramm “New in Estonia”, mille eesmärk on kahetine – abistada tööandjaid D-viisaga inimeste värbamisel ning toetada siia tööle ja õppima tulevate inimeste kohanemist ühiskonda. Programm annab siinsetele ettevõtetele võimaluse tasuta koolitus või nõustamine tellida; oleneb, kas küsimusi ja murekohti on rohkem töötajatel või tööandjal,” võtab Lään uue programmi eesmärgi kokku ja lisab, et loodetavasti vähendab see ettevõtete vajadust otsida infot erinevatest kanalitest ja ametkondadest.

“New in Estonia” on abiks eelkõige neile ettevõtetele, kes värbavad ise oma töötajad. Kui ettevõte kasutab töörenti, siis sellisel puhul tegeleb kogu paberimajanduse (load, taotlused, suhtlus, jmt) tööjõudu vahendav ettevõte. Olenemata sellest, et värbamisprotsess on sellega muutunud oluliselt lihtsamaks, saab tihti takistuseks välistööjõule seatud keskmise palga maksmise nõue. ““Võrdsed tingimused kõigile!” on see, mida ma oma igapäevatöös kuulen”, ütleb Finesta esindaja ja lisab, et sellisel juhul eelistaksid tööandjad palgata kohalikku inimest. “Välisriikidest siia tööle tulevate inimeste palganõude kaotamisest võidaks kogu tootmissektor ning ettevõtete elu muutuks kordades lihtsamaks.” Samuti leeveneks Kadaki sõnul üldine tööjõupuudus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.