Uudis

Erik Aru: EURIBOR – mis pagan see veel on ja miks on mu laenud sellega seotud?

Nordea pank ähvardas mõnda aega tagasi, et intressimäärad tõusevad ja koos sellega ka laenude tagasimaksed. Majandusajakirjanik Erik Aru annab väikese ülevaate, mis toimub.FOTO: Kalle Veesaar

Detsembri hakul 2005 pakkusin toimetuses välja artikliteema, et eesoodanud Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekul võis eeldada esimest intressimäära tõusu üle kahe aasta ja sellega laenude tagasimaksete suurenemist.

Sellepeale küsis mu tollane ülemus: “Keda see huvitab? Palju see ikka tõuseb? Mingi 50 krooni kuus?” Aastaid on möödunud ja intressimäära tõusu ümber lüüakse lokku päris kõvasti. Iseasi, kes aru saab, mis üldse tõuseb.

Kui eelnevast jutust võis jääda mulje, et Euroopa Keskpanga intressimäär ongi see EURIBOR, mis laenulepingutes kirjas, siis nii see pole.

Kellel on ja kellel pole

EURIBOR (Euro Interbank Offered Rate) on keerulisemalt öeldes pankadevaheliste laenutehingute viitintressimäär. Lihtsamalt öeldes tähendab see intressimäära, millega pangad üksteisele tagatiseta laenu annavad.

Nimelt on täiesti tavaline olukord, kus mõnel pangal ajutiselt raha otsa saab. No ja samal ajal on kindlasti mõni pank, millel vedeleb arvel suurem hulk raha, mille kohta on teada, et seda läheb vaja alles millalgi mõne nädala või kuu pärast.

Kuna selle raha peaks ju teenima panema, sünnibki laenutehing, kus see, kellel on, laenab sellele, kel pole. Selliseid tehinguid toimub pidevalt.

Praegu 20 suuremast euroala pangast koosnev paneel teatab igal hommikul, mis intressiga nende meelest turult laenu saab. Selle põhjal arvutatakse välja EURIBOR, terve rida erinevaid, alates nädalasest laenust kuni 12 kuu pikkuseni.

Laenuandmine on riskantne tegevus

Eestlaste tavalises laenulepingus on kirjas kuue kuu EURIBOR. Seda sellepärast, et iga klient kujutab endast pangale krediidiriski – äkki ei maksa tagasi, siga.

Seetõttu on laenu intressimääraks see, mille eest pank ise turult raha saab, pluss vastava kliendi riskile vastav osa.

Nüüd võib muidugi küsida, et kuidas siin see Euroopa Keskpank üldse mängu tuleb. Euroopa Keskpank avaldab peaaegu iga kuu kolm oma intressimäära. EURIBOR-i seisukohalt on neist määrav põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär.

Nimelt siis, kui pangal peaks ikka raha olema nii täitsa otsas, et turult laenata ei õnnestu, võib ta pöörduda Euroopa Keskpanga poole, et tollelt nädalaks laenu küsida – aga siis juba tagatisega. Laen on nii lühiajaline sellepärast, et see on mõeldud pankadele, mille mure on selgelt ajutine.

Nii ongi Euroopa Keskpanga intressimäär omamoodi alampiiriks, mille tõustes kerkivad ka teised, langedes aga alanevad ka muud. Tavaliselt järgivad pankadevahelise rahaturu intressimäärad Euroopa Keskpanga oma liikumisi väga täpselt.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.