Euroopa Komisjon tahab oma suure kriisipaketi katteks suuremaid omatulusid – vahendeid, mis laekuksid otse Euroopa Liidule. Üks välja käidud variant on panna suurettevõtetele maks – see võiks mõjutada ka Eesti firmasid.
Koroonakriisi tulemusena plaanib Euroopa luua 750 miljardi euro suuruse taastumisfondi. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles aga eelmisel nädalal, et komisjonil oleks vaja omavahendeid.
Nüüd on eelarvevolinik Johannes Hahn välja käinud plaani, millega pandaks suurtele ettevõtetele peale maks ühisturule ligi pääsemise eest, vahendab Financial Times.
Maksu peaksid maksma firmad, mille käive ulatub üle 750 miljoni euro – selliseid firmasid on voliniku sõnul ligikaudu 70 000. Maksumäär oleneks sellest, kui suur ettevõte on.
“Mille poole me sihime, on, et hiljemalt 2027. aasta lõpuks on meil toimiv, püsiv omavahendite voog eelarvesse,” rääkis Hahn Financial Timesile.
Omavahendeid on tema sõnul vaja, et Euroopa Komisjon saaks maksta võlga, mis 750 miljardi suuruse abifondi loomisel võtta tuleb. Teisi variante omatulude suurendamisele tema sõnul ei ole – poliitiliselt oleks keerukas näiteks liikmesriikidelt nõuda suuremat panustamist.
Kaalumisel on ka hulk muid variante, näiteks kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi laiendamine ning maks digiettevõtetele.
Esialgu on tegu üksnes plaaniga, millele nüüd liikmesriikidelt toetust otsitakse.
Kuidas see Eestit mõjutaks?
Esialgu on maksuplaani kohta teada väga vähe, nii et seda on raske hinnata. Kui maks pandaks peale kõikidele ettevõtetele, mis Euroopa Liidus tegutsevad ja mille käive on üle 750 miljoni euro, puudutaks see kindlasti Tallinkit, mille müügitulu oli mullu üle 900 miljoni.
Samuti võiks maksu alla sattuda riigile kuuluv Eesti Energia, mille müügitulu ületas samuti 900 miljonit eurot.
Enam kui miljardise turuväärtusega Bolti käive oli 2018. aastal 80 miljoni euro juures – aga siis kasvas käive aastaga ka neli korda. Võimaliku uue maksu piirini on seega veel tubli tükk aega, aga kui kasvutempot hoitakse, võib see samuti küsimuseks kujuneda.
Mida aga Eesti Euroopa Komisjoni plaanist arvab? “Valitsus pole neid teemasid veel arutanud,” öeldi rahandusministeeriumist.
