Laenufirmad tahavad, et riik looks registri, kus oleks kirjas sinu võlakohustused

Aprillis aeguvad kümned tuhanded nõuded.Foto: Pixabay

Finantsettevõtted ja võlanõustajad tahavad, et riik pakuks rahaasjadega kimpus olevatele inimestele sarnaselt mängusõltlastele laenukeelu võimalust ning looks registri, kus oleks kirjas kõigi võlakohustused.

Ettepanekud tegid finantssektori ettevõtteid koondav FinanceEstonia ja Eesti võlanõustajate liit majandusminister Taavi Aasale. Pöördumise taga oli liitude tõdemus, et mitmed seadused on nende arvates ajale jalgu jäänud ja puudulikud.

“Selle tulemusena on keeruline nii vastutustundlike laenuotsuste tegemine, tarbijate teavitamine kui ka võlgnike probleemidest välja aitamine,” seisab ministrile läkitatud kirjas.

Vaja oleks registrit inimeste kohustuste kohta

Kõige esimese asjana peavad finantsfirmad oluliseks niinimetatud positiivse krediidiregistri kiiret rakendamist. See tähendaks andmevahetusplatvormi, kus oleks kirjas inimeste finantskohustused.

“See annab võimaluse lihtsamini hinnata inimeste tegelikku krediidivõimekust. Samuti aitab see tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete paremat järgimist ja võitlust pettustega,” selgitavad liidud mõtet.

Muuhulgas on pöördujate arvates oluline rakendada sama lahenduse käigus ka võimalust kontrollida isiku teovõimet. Nimelt on krediidi- ning järelmaksupakkujatel praegu keelatud sõlmida lepinguid piiratud teovõimega isikutega ilma eestkostja heakskiiduta, kuid praktiliselt puudub nimetatud firmadel võimalus inimese allkirjaõiguslikkust registritest kontrollida.

Andmevahetusplatvormi käivitamisel tasub liitude arvates kaaluda ka eraisikute laenukeelu kehtestamise võimalust. Sarnaselt maksuametis olevale mängusõltlaste vabatahtlikele piirangutele saaksid ka laenusõltuvusse sattunud inimesed ennast edasiste kiusatuste eest kaitsta.

“Andmevahetuse platvormi loomise vajalikkust on tunnistanud kõik laenuturu osapooled, olemas on põhjalik EY poolt läbi viidud uuring, kuid konkreetseid edasisi samme ei ole valitsus kahjuks astunud,” nentisid liidud.

Eraisiku pankrot on liiga lihtne

Veel leiavad pöördujad, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine on võlgnike jaoks täna liiga lihtne. Esmalt märgivad FinanceEstonia ja võlanõustajad et, füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise eelduseks ei ole hetkel võlanõustamisteenusel viibimine või muu abi otsimine. Avalduse saab võlgnik kas ise koostada või tellida selle mõnelt õigusbüroolt.

“Just asjaolu, et võlgnikud ei pea enne füüsilise isiku pankrotiavalduse esitamist viibima võlanõustamisteenusel, toob kaasa selle, et kohtusse jõuavad võlgnike pankrotiavaldused, mille puhul ei ole keegi hinnanud, kas avaldaja on üldse püsivalt maksejõuetu, analüüsinud maksejõuetuse põhjuseid ning veendunud selles, et võlgnik saab aru pankroti väljakuulutamise tagajärgedest, pankrotimenetluse olemusest ning on hiljem kohustustest vabastamise menetluse käigus suuteline ka oma kohustusi nii võlgniku kui ka usaldusisikuna korrektselt täitma,” seisab pöördumises.

Liidud leiavad, et pankroti avalduse koostamisele eelnev peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja nõustatud protsess. Kuigi võlanõustamisteenus on praegu kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav teenus, pakub võlanõustamisteenust ka näiteks Töötukassa ning mitmed õigusbürood

“Paljude teenuseosutajate puhul on teenuse maht piiratud. Näiteks Eesti Töötukassa võlanõustamisteenuse mahuks ühe kliendi kohta on 6 tundi. Selle ajaga ei ole võimalik õppida oma klienti tundma, et veenduda, et klient suudab toimuvaga edaspidi iseseisvalt toime tulla. Pärast teenuse mahu lõppemist on võlgnik pankrotimenetluses üksi,” nendivad FinanceEstonia ja võlanõustajad.

Võlanõustamine võiks olla kohustuslik

Probleemi näevad pöördujad ka selles, et kohtud on ülekoormatud, mistõttu toimub pankroti avalduse menetlemine enamasti kirjalikult. See tähendab, et kohus ei kutsu võlgnikku välja ja ei veendu, kas avalduse esitaja üldse avalduse sisust ja sellega seonduvatest tagajärgedest aru saab.

“See on tegelikult suur probleem, sest kui kohus suhtleks võlgnikega enne avalduse rahuldamist, siis lõppkokkuvõttes hoiaks see kohtutele tööaega kokku, selgitades välja, kas avaldaja on üldse püsivalt maksejõuetu ning võib-olla oleks enne avalduse rahuldamist avaldaja jaoks kasulik võlanõustamisteenusel käimine,” märkisid pöördujad.

Samuti on murekohaks asjaolu, et võlgnikud määratakse kohustustest vabastamise menetluses iseenda usaldusisikuks, ilma et nad oleks teadlikud oma kohustustest.

FinanceEstonia ja võlanõustajad näevad siinkohal vajadust läbi mõelda võlanõustamisteenuse osutamine ja praegune kohtupraktika. “Peame mõistlikuks klientide kohustuslikku osalemist võlanõustamisel nii enne pankroti algatamist kui ka pankroti ja võlgadest vabastamise menetluse ajal,” seisab minister Aasale saadetud kirjas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.