Finantspettuse maailmas on ringlemas uus trend. Viimase aastaga on Baltikumis tõusnud 20 kuni 25 aastaste noorte arv, kes nii teadlikult kui tahtmatult on hakanud nii-öelda rahamuuladeks rahapesu skeemides ehk aitavad edasi liigutada kuritegelikul teel saadud raha.
„Skeemidesse on meelitatud peamiselt 20ndates noored ning tihti on nad ka teadlikud, millega nad tegelevad. Samas ei teadvustata, kui karmid karistused neid oodata võivad,“ selgitas Citadele panga rahapesu osakonna juht Viktor Tkatšenko.
„Noori meelitab lootus kiiresti lihtsat raha teenida. Paraku ei päästa teadmatus juba tehtu tagajärgede ja vastutuse eest. Kriminaalide poolt värvatud rahamuulad peavad raha läbi enda pangakonto järgmisele kontole liigutama või võtma ja andma sularahas selle edasi. Seaduse silmis on see aga kuriteole kaasaaitamine.“
Probleem on kasvanud, sest erinevaid pettuseid levis rohkem
Eestis on viimastel aastatel algatatud aasta lõikes keskmiselt 40 kriminaalasja, milles inimesed on aidanud kuritegelikul teel saadud raha liigutada ja varjata. Politsei tegeleb aktiivselt finantskurjategijate püüdmisega ja nende vastutusele võtmisega, kuid probleem on isegi mõnevõrra kasvanud, sest aina enam on levinud interneti-, telefoni-, panga- ja muud pettused, millest saadud tulu on vaja kiirelt rahapesu masinast läbi lasta.
Tkatšenko märkis, et noorteni jõuavad uskumatult heana näivad rahateenimise tööpakkumised nii tuttavatelt kui ka võõrastelt ning nad annavad vabatahtlikult oma pangakonto kriminaalide kätte või nõustuvad peturaha vastu võtma. „Neid noori inimesi on lihtne tuvastada, sest paljudel ei ole veel stabiilset sissetulekut, kuid samas on suur huvi teenida raha nii, et midagi tegema ei pea.“
„Peamiselt on selliste finantsskeemidega seotud noored inimesed, kuid petturid tõmbavad ligi ka teisi ühiskonnagruppe, näiteks sotsiaalselt vähekindlustatud ja rahalistes raskustes olevad inimesed, kodutud, sisserännanud, töötud jne. Samuti näeme, et finantspettustes osalejad, kes on nõustunud liigutama raha, satuvad vahel ka ise täielikult ohvriks. On olnud juhtumeid, kus nad annavad oma konto kontrolli kurjategijate kätte, kes võtavad veel nende nimel lisaks ka laenu. Nii on noorte krediidiajalugu pikaks ajaks rikutud,“ lisas Tkatšenko.
Kõige äratuntavamad tunnused rahamuulade värbamiseks on:
– Spämm või suhtlus sotsiaalmeedias, kus lubatakse võimalust lihtsat raha teenida;
– Reklaamid, kus välismaisetesse ettevõtetesse otsitakse tööle kohalikke inimesi;
– Tööpakkumised, mis lubavad vähese vaeva eest suurt teenistust, sealhulgas ei ole nõutud haridust ega eelnevat kogemust;
– Tööülesandeid ei ole väga täpselt kirjeldatud, v.a pangakonto kasutamise võimalus;
– Kõik tööalased suhtlused ning tehingud toimuvad veebis;
Üldiselt saab aru, et tegemist pole õige tööpakkumisega, kui pakkumine on veidralt sõnastatud ja kirjavigadega. Enamasti ei ole ka meiliaadress mõne ettevõtte oma vaid on kuulub avalikule teenusepakkujale nagu gmail, hotmail, yahoo või muu sarnane.
Vastutus lasub konto omanikul
Tkatšenko rõhutas, et kellegi kolmanda isiku nõudmisel konto avamine või enda nimel ettevõtte asutamine ning selle hilisem juhtimise üleandmine kolmandale isikule on samuti kuritegu. Ühtlasi ei tohiks mitte kunagi teha pangaülekandeid, kaardimakseid või sularaha välja võtta kolmanda isiku nõudmisel.
„Isegi kui olete tuttavad või sõbrad, sest kui pannakse toime kuritegu, lasub vastutus konto omanikul. Igat tehingut tuleb hinnata selle sisu ja majandusliku otstarbekuse alusel – miks sugulane või sõber ei saa ise endale raha üle kanda ning miks ta on nõus iga tehingu eest vahendustasu maksma,“ märkis Tkatšenko.
Nii tahtlik kui tahtmatu osalus sellistes tehingutes on ebaseaduslik ning sellega kaasneb kriminaalvastutus. Rolli ei mängi, kui väike rahasumma oli või kui kiiresti raha rahapesus osaleja kontolt edasi kanti. Eestis karistatakse rahapesu eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, Raskendavate asjaolude ilmnemisel karistatakse isegi kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kahtlaste pakkumiste korral tuleks sellest koheselt teavitada politseid.
