Uudis

Turvafirma G4S: 120 inimest saaks meilt kohe täiskohaga tööd

G4S vetelpäästjad Pärnu rannas. Foto: Scanpix

Tööjõupuudus on Eestis igihaljas teema ja nii oleks näiteks turvateenuste pakkuja G4S valmis kohe tööle võtma 120 inimest. Päris igaüks aga ikkagi ettevõttest tööd ja leiba ei saa. Näiteks turvasüsteemide tehnikud ja vetelpäästjad vajavad eraldi ettevalmistust ning riiklikku tellimust nende erialade koolitamiseks ei ole.

G4S kommunikatsioonijuht Reimo Raja tõi välja, et 120 inimest võiks kohe täiskohaga tööle tulla ning sellele lisaks oleks pakkuda veel hulka lühiajalisi tööampse.

Tööjõupuudusest rääkides tuleb pahatihti jutuks ka madal palk. Makstavat töötasu kommenteerides jäi Raja napisõnaliseks. “Hea palk on kindlasti oluline, aga veel olulisem, et juht hooliks, tunnustaks ja arendaks enda töötajaid. Järjest tähtsam on paindlikkus, võimalus töötada osalise tööajaga,” arvas ta.

Rannavalvurite suvist tööd kommenteerides võrdles ta seda alternatiividega. “Paljud noored tulevad suvel meile vetelpäästjaks, sest töö on huvitav ja teenistus on parem kui kohvikus teenindaja ametis. Eks me seisame igal aastal selle eest, et vetelpäästjate palgad oleksid paremad, aga rannavalvesse tööle tulles peab ennekõike olema süda õige koha peal ja tahe sellist tööd teha.”

Mõndasid asju ülikoolis ei õpetata

Tema sõnul on töökätest puudust ka riikliku haridustellimuse tõttu. “Näiteks turvasüsteemide tehniku eriala ei saa endiselt õppida üheski koolis ja õpetame ise spetsialistid välja,” ütles ta, kuid möönis samas, et tööjõu puudusel on ka positiivne pool, sest see paneb ettevõtteid mõtlema, kuidas automatiseerida ja asendada tehnikaga neid töid, kuhu on raske inimesi leida või mis on inimeste jaoks liiga rutiinsed.

“Eks kuskilt tuleb juba piir ette, aga seni oleme hakkama saanud,” nentis Raja ja lisas, et õnneks suvise rannavalve osas pole ettevõte seni pidanud tööjõupuuduse tõttu lepingutest loobuma.

G4S hakkab uusi vetelpäästjaid otsima juba veebruaris ja märtsis. Keerulisem on nende piirkondadega, kus hakatakse rannavalve hanget alles kevadel tegema. See tähendab, et alles maikuus võib selguda, kas rannavalvalvureid on tarvis või mitte.

Koolilapsed saavad suvel rannas tööd

Tallinnas on ettevõttel suviti ka G4S töömalev, mis viib noored Pirita ja Stroomi randa rannavalve abilisteks, kus nad on vetelpäästjatele lihtsamate ülesannete täitmisel abiks. “Mitu noort sellest malevast töötab meil täna juba väljaõppinud vetelpäästjatena,” rääkis Raja.

“Vetelpäästja peab olema ühelt poolt väga hea ujuja, aga samas ka väga hea suhtleja. Ta peab oskama ohte märgata ja tal peab olema julgust kiirelt sekkuda,” kommenteeris Raja.

Reeglina koolitab ettevõte ise välja ka vetelpäästjad ning igal suvel on ametis nii sadakond rannavalvurit ja vetelpäästjat.

“Paljud noored tulevad suvel meile vetelpäästjaks, sest töö on huvitav ja teenistus on parem kui kohvikus teenindaja ametis. Eks me seisame igal aastal selle eest, et vetelpäästjate palgad oleksid paremad, aga rannavalvesse tööle tulles peab ennekõike olema süda õige koha peal ja tahe sellist tööd teha,” jäi Raja vetelpäästjate palkadest rääkides napisõnaliseks.

Tulevikust rääkides arvas ta, et töötajate arv sektoris tulevikus kindlasti väheneb, sest üha enam hakatakse kasutama tehnoloogilisi lahendusi.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.