Kuuldes, kui palju maksab üksainus tõukoera kutsikas, on ettekujutus rahamägedes suplevast koertearetajast lihtne tekkima. Kogenud koertearetaja ning Eesti Retriiverite Tõuühingu juhatuse esimees Monica Merima selgitab, millest tuleneb kutsikate kõrge hind.
1000-eurone hind on vaid jäämäe tipp
Tõukoera kutsika hind sõltub mitmest asjaolust ning kuigi ühtset hinnakirja pole olemas, võib keskmiselt arvestada 1000-eurose väljaminekuga. Väiksekasvuliste tõugude kutsikad on üldiselt kallimad, sest nende pesakonnad on väiksemad ja kutsikad loovutatakse hiljem.
Kuivõrd koera soetamisele lisanduvad täiendavad kulud – talle eluks vajalikud tarvikud, arstilkäigud, koolitused ja vajalik kvaliteetne toit -, paneb Merima südamele, et kutsika eest tasutud 1000 euro või rohkemgi on vaid väike osa kulutustest, mis esimestel aastatel teha tuleb.
Lisaks algusaegade kuludele kaasnevad koeraga ka igakuised väljaminekud, millest kirjutasime siin. Samas pole ka keegi kaitstud ootamatute õnnetuste ja nendega seondu vate väljaminekute eest, mis võivad hõlpsasti küündida tuhandete eurodeni.
Värvivead võivad hinda langetada
Kutsika hinna määramisel tuleb kasvatajal arvesse võtta mitmeid erinevaid tegureid. Näiteks kutsika võimalikku aretusväärtust ning näituse- ja tööpotentsiaali. Samas tõdeb Merima, et see, kui palju ühe suurepärase kutsika potentsiaalist tegelikult realiseerub sõltub paljudest asjaoludest ning mingeid garantiisid ei saa keegi anda.
Samuti tuleb aretajal hinnata koerakutsika vastavust konkreetse tõu standardile. Nii võib kutsika hind langeda näiteks ebastandardse karvkatte värvuse, vales pikkuses karva või pigmendituse tõttu.
Igal juhul on müügihinda langetavad tegurid valehambumus ja nabasong, isaste puhul ka laskumata munandid, toob Merima näidetena välja. Sellise puuduse tuvastamisel pakub aretaja koera soodsama hinnaga või tasub ise vastavad kliinikuprotseduurid, kõik sõltub muidugi eelnevast omavahelisest kokkuleppest.
Rikkaks ei tee
Levinud arusaam on, et tõukoera kutsikad on põhjendamatult kallid ning seetõttu arvavad paljud, et tõukoera kutsikate müügiga saab lihtsa vaevaga palju raha kokku ajada. Merima selgitab aga, et reaalsus nii roosiline ei ole, kuivõrd aretus ei alga mitte kutsikate sünni või kahe puhtatõulise koera paaritamisega vaid aastatepikkuse eeltööga enese harimise ja koertega tegelemise näol.
Vanarahva tõdemus ”kaua tehtud kaunikene” ei pea aga koerte aretuse puhul alati paika ning nii võib ka pikalt ette valmistatud ning suurte rahaliste väljaminekutega kaasnenud paaritus luhtuda ning jätta aretaja sootuks tühjade kätega. Merima tõdeb, et kui päeva lõpuks omadega enam-vähem nullis olla, on juba hästi.
Aretaja jaoks ei ole motiveerivaks teguriks mitte raha, vaid südamelähedaseks saanud tõu säilimine ja armastus koerte vastu. Aastasadade vältel kujundatud koeratõud on osa kultuuripärandist, millesse tuleks suhtuda lugupidamisega, nendib Merima. Kuivõrd kaugeltki iga tõukoer ei sobi aretusse, on aretajal määrav roll antud tõu kahe parima võimaliku isendi leidmiseks ja nende aretamise näol tõu kvaliteedi säilitamine.
Kallis tõutunnistus on müüt
Lisaks põhjendamatult kõrgele hinnale on teine levinud uskumus, et koera teeb kalliks üksainus paber. Tõutunnistuse nime kandev paber on registriväljavõte kutsika põlvnemise kohta ning kinnitab, et koer pärineb nendest kindlatest vanematest ja on seda kindlat tõugu. See tõutunnistuse nime kandev väärtuslik paber kannab aga Eesti Kennelliidus hinda 15 eurot, paljastab Merima.
Müüdile annavad jõudu juurde ”kasvatajad”, kes müüvad justkui tõukoera kutsikaid, aga seda turuhinnast kõvasti soodsamalt, nii paari-kolmesaja euroga ning väidavad siis, et soodsat hinda võimaldab pakkuda kalli paberi mitte võtmine.
Merima paneb südamele, et sellist juttu ei tohiks uskuda ning soodushinnaga müüdavate tõukoeralaadsete kutsikatega kaasneb hiljem tihti hulk tervise- ja iseloomuprobleeme. Petta saanud inimestel ei ole aga enda kaitseks midagi teha, sest ostsid vabatahtlikult piraatkaupa. Kutsikaost on loterii, aga lotopilet tuleb soetada hea mainega usaldusväärselt müüjalt, tõdeb ta.
Ühele pesakonnale kulub tuhandeid
Kui huvipakkuva tõu teemadel on end piisavalt haritud, on järgmiseks sammuks sobiva emase tõukoera leidmine, sobivuses ei saa aga koera kutsikana soetamisel kunagi täiesti kindel olla. Järgmisena tuleb tulevasel emal läbida vajalikud terviseuuringud. Testid on küll tõuti erinevad, aga lähtutakse konkreetses tõus probleemideks kujunenud pärilikele haigustest.
Geeniuuringud, silmauuringud, liigeste röntgenuuringud, südameuuringud, loetleb Merima näiteid. Kuigi maksumus sõltub uuringust ja koera suurusest, läheb nendeks igal juhul sadu eurosid. Aretuskoera puhul tuleb arvestada ka väljaminekutega näitustele ja trennidele, kus koer oma kvaliteeti näitama peab – ka siin on väljaminekuid sadade, kui mitte tuhandete eurode eest ja seda kõike enne ühegi kutsika olemasolu.
Emase koera omanikul tuleb tasuda kõik seotud kulutused ning lisaks tasuda isase koera omanikule veel ka kokkulepitud summa, mis võib olla võrdne 1-3 kutsika väärtusega sõltuvalt kokkuleppest. Lisandub veel arvukalt kulutusi loomaarsti juures alates progesteroonitaseme määramisest kuni mõnel juhul hädavajaliki keiserlõikeni.
Samuti vajavad sündinud kutsikad pesakasti, sobivaid vaibakesi, koristamiseks läheb tarvis tohutus koguses majapidamispaberit ja ajalehti, lisaks kvaliteetset toitu emale ja kutsikatele, loetleb Monica näidetena. Eesti Kenneliidu reeglite kohaselt tohib kutsikaid loovutama hakata alates 7. elunädalast ning selleks hetkeks peavad nad olema varustatud mikrokiibi, vetpassi ja tõuregistri tunnistusega, mis tähendavad kõik omakorda täiendavaid väljaminekuid.
Tõukoera aretajale tähendab pesakond keskmiselt kolme kuud täiskohaga tööd, mida sageli tehakse põhitöö kõrvalt. Mingil määral peaks kutsikate müügist saadav tasu katma ka ajakulu ja kompenseerima teadmistepagasit, mida aretaja uutele kutsikaomanikele jagab.
Kuigi kvaliteetse kutsika eest peab välja käima uhiuue nutitelefoni hinna, siis koeraaretajad rahas ei suple ning ei ole ka garanteeritud, et ostja läheb koju ideaalse lemmikuga. Alati tasuks eelistada usaldusväärset aretajat, kuid see ei välista ootamatusi, mis võivad uue koeraomaniku elu raskeks teha.
