Uus aasta on alanud ning praegu on hea aeg mõelda säästmisele ning kokkuhoiule tulevikus. Toome välja mõned head nipid, mis sel teel aidata võivad.

Kõige olulisem on lihtsalt algust teha. Isegi kui paned kõrvale iga kuu 10 või 50 eurot, on see ikkagi raha. Kõige olulisem on lihtsalt algust teha – see on kõige raskem osa.

Paljude jaoks hea viis ennast säästma motiveerida on välja mõelda kindel eesmärk, mille poole säästmisega püüelda. See võib olla näiteks mustadeks päevadeks varu loomine, pärast koroonaaega mõne puhkusereisi tegemine või vajaliku kodutehnika soetamine.

Säästa kuu alguses, mitte lõpus

Kui kuu lõpus pangakontol enam midagi alles pole, siis võib kasu olla vanast säästmistarkusest – maksa kõigepealt endale ehk tõsta raha kõrvale kohe kuu alguses, kõrvuti arvete maksmisega.

Olgu su palk 500, 1000 või 5000 eurot, kuu lõpuks kipub kõik ikkagi ära kuluma. Kui kohe raha kõrvale paned, siis saad olla kindel, et see ka reaalselt säästudeks läheb.

Kui kipud säästukontolt endale raha tagasi kandma, siis võib abi olla näiteks sellest, kui avad konto mõnes muus pangas.

Kontole saab Eesti suuremates pankades panna ka hüüdnimesid – näiteks saad konto nimeks panna “Ära näpi”, “Säästukonto, kasutamiseks ainult erijuhtudel”, “Kristjani kooliraha” või muud sarnast. Kuidas kontodele hüüdnimesid panna, loe siit.

Võta vastu väljakutsed

Üks populaarne viis raha kokku hoida on võtta vastu mõni netis leviv väljakutse. Üks selline on näiteks populaarse rahablogija Rahakrati 1000 euro väljakutse.

Süsteem on lihtne: prindi välja poster, millel 52 kasti, igas üks arv. Tõmba iga nädal maha üks neist arvudest ning pane sama suur summa kõrvale. Kui suudad väljakutse edukalt läbida, koguneb aasta lõpuks säästudeks ei rohkem ega vähem kui 1000 eurot.

Vaata üle, kuhu su raha kulub

Sageli on nii, et sa ei kujuta tegelikult ette kui suur osa tema palgast läheb näiteks väljas söömisele, kohvi ostmisele või iga kord poes käies šokolaadi ostmisele.

See ei tähenda, et sa peaks tingimata koonerdama. Avastasin näiteks ise eriolukorra ajal, et kulutan raha ebamõistlikult ning hoidsin lõpuks kokku sadu eurosid.

Kokkuhoiukohti oli mitmeid, aga kokku andsid need päris suure raha. Näiteks leidsin, et toitu koju tellida on märksa odavam kui poes käia, sest impulssostud jäävad ära (ja koroonaajal on see muidugi eriti mõistlik). Telekapakett oli ebavajalikult kallis, Elektrilevi pakett ebamõistlikult nööriv – euro siit, euro sealt, aga kokku palju. Loe lähemalt siit.

Kõige parem viis kuludest ja tuludest ülevaade saada on teha eelarve või vähemalt kulud kirja panna ja läbi mõelda, kas neid ikka on vaja teha.

Säästa märkamatult ja väikeste summade kaupa

Enamik Eesti suuremaid panku pakuvad võimalust kaardiga makstes tillukeste summade kaudu säästa. Viimati tuli oma rahakogujaga välja Swedbank.

Digikassa lahendus toimib enamasti nii, et ui kaardiga maksad, ümardatakse summa ülespoole täiseuroni, vahepealsed sendid aga kantakse kogumishoiusele; LHV puhul on võimalik need ka kasvukontol investeerida.

Teine võimalus on kasutada sularaha – on ka teooria, et see ongi säästmiseks mõistlik, sest pead raha iga kord füüsiliselt ära andma, mis võiks suunata mõtlema, kas seda ikka on vaja – ning näiteks iga päeva lõpus sendid taskupõhjast karpi või purki panna.

Kui saad lisatasu, tulumaksu või palgatõusu, siis ära kulusid tõsta

Märtsis hakkab taas tulude deklareerimise aeg ning paljudel on enne suve oodata tulumaksutagastust. Võimalik, et su kontol on praegu veel ikka jõulupreemia, või on aasta jooksul tulemas muid lisatasusid. Ehk on isegi palgatõus ees ootamas.

Hea mõte on seda raha mitte kulutama hakata ning juurde saadud summad kõrvale panna. Ka palgatõusu saades võib olla mõistlik üritada hakkama saada samade kuludega kui enne.

Eriti lihtne on see siis, kui koostad eelarvet – ära lihtsalt arvesta juurde tulnud summasid sissetulekute alla, vaid opereeri samade tulude-kuludega kui varem.