Eesti palkas rahandusminister Martin Helme eestvedamisel juuni lõpus FBI pikaaegse peadirektori Louis J. Freeh juhitava advokaadibüroo, et aidata USA ametiasutustele näidata, et suurtes rahapesuskandaalides on Eesti kannataja rollis. Nüüd aga andis Freeh teada, et lahkub õigusvaldkonnast.
Nimelt on konsultatsioonifirma AlixPartners teada andnud, et ostis FBI eksjuhi teise äri, nõustamistfirma Freeh Group International Solutions. Tehingu tulemusena astub Freeh tagasi advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan juhtivpartneri kohalt ning ei tegutse enam õigusvaldkonnas, teatasid firmad.
Eesti palkas Freeh Sporkin & Sullivani kaheks aastaks kolme miljoni eest, lepingut käis siinsetele ajakirjanikele tutvustamas just Freeh, kes oli asja nii-öelda avalik nägu.
Eesti meedia on viimastel nädalatel kirjutanud, et Freeh maine on vastuoluline. Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et advokaadibürool võib olla valdkonnas huvide konflikt, kuna Freeh konsultatsiooniettevõte on lehe teatel olnud varem Danske panga rahapesuga seotud Vene ettevõtte Prevezoni teenistuses.
Postimees aga kirjutas omakorda, et Freeh’l on olnud varasemalt huvide konflikti kahtlusi seoses Volkswageni ja pedofiil Jerry Sanduskyga.
Lepingu täitmine jätkub
Värske uudise kommentaariks ütles Freeh Postimehele, et see ei muuda juriidiliselt lepingut ning Freeh, Sporkin & Sullivan ja sealsed advokaadid jätkavad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. “Mul on lubatud jätkata koostööd koos nendega ka AlixPartnersist,” ütles Freeh lehele.
Bürooga sõlmitud lepingu eesmärk on aidata USA ametiasutustele näidata, et suurtes rahapesuskandaalides on Eesti kannataja rollis. Kui see õnneks läheb, võib võita olla sadu miljoneid. Nimelt võivad Ühendriigid rahapesuga tegelenud pankadele suure trahve määrata ning USA-l on tavaks trahviraha ka kannatajariikidega jagada.
Ametlikult palgati Freeh Sporkin & Sullivan mitte konkreetselt abistama trahvide välja nõudmist, vaid õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes.
Freeh selgitas lepingu sõlmimise järel, et abi pakkudes soovib Eesti saada osa rahasummadest, mille USA valitsusasutused võivad saada. “Lõppeesmärk on lihtne: kindlustada, et finantsinstitutsioonid vastutavad oma tegude eest, võimaldades hüvitada tohutu rahaline ja mainekahju, mida Eesti on pidanud kandma,” rääkis ta juuli alguses Geeniusele.
Rahandusminister Martin Helme peab väga reaalseks võimaluseks, et Eesti saab asjast reaalse rahalise võidu. “Eesti on ka varem saanud koostöös välisuurimistega osa rahast, paar aastat tagasi tuli 18 miljonit eurot ka ühest Ameerika uurimisest,” rääkis ta Geeniusele ja märkis, et see on Ameerikas tavapärane praktika.
