Rahandusminister Martin Helme andis täna teada, et Eesti suured maanteed ja miks ma mitte muud suured taristuprojektid võiks valmis ehitada eraraha toel. Teised ministrid on valmis asja arutama, kriitikud aga teevad plaani tuliselt maha.
Mõtte niinimetatud private-public partnership ehk PPP ette võtta sai Helme hiljutiselt visiidilt Saksamaale ja Austriasse. Selline süsteem tähendab, et avalik ja erasektor jagavad ühiselt riske. Riik saab tellida sisse suuremahulise töö ning tasuda selle eest pikema perioodi jooksul kasutusrendiga.
Ministri hinnangul on PPP-projektide eelis võimalus suured taristuobjektid kiiresti ja suures mahus välja ehitada, tasudes selle eest pikema aja jooksul ilma avaliku sektori laenukoormust suurendamata. Koostööformaadi teine suur eelis on Helme sõnul see, et erinevalt avaliku sektori enda ehitamisest jäävad projektid reeglina algse eelarve ning ajakava sisse.
“Väga kasuliku ja töise visiidi järel võin kindlalt öelda, et PPP abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel Eestis välja ehitada Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteed täies ulatuses neljarealiseks ning samuti pakub see väga hea lahenduse Saaremaa silla kiireks teostamiseks,” lisas ta.
Saaremaa silla projekti eestvedaja Raivo Hein ütles Geeniusele, et avaliku ja erasektori koostöö oleks projekti jaoks ainuõige variant. “Ma olen toetaval seisukohal. Kui reaalne see on ja kas läheb liikuma, no seda näitab aeg!” ütles ta.
Ettevalmistused juba käivad
Helme kinnitusel on ta andnud juba ministeeriumile korralduse ette valmistada vastav seadusandlik raamistik ning lähiajal plaanib ta viia ka valitsuse ette ettepanekud suurprojektide töösse võtmiseks.
Keskerakondlasest majandusministri Taavi Aasa sõnul tasub Helme plaani kindlasti kaaluda. “Rahandusministeerium annab riigieelarve läbirääkimistel ette võimalused, mil moel saame rahastada neljarajaliste maanteede väljaehitamist. Kui rahandusministril on seoses Saksamaa ja Austria visiidiga omalt poolt välja pakkuda uus lahendus, siis tasub seda kindlasti arutada ja kaaluda,” ütles Aas BNS-ile.
Minister rääkis, et majandusministeerium valmistab ette järgneva kümne aasta riigiteede hoiukava, milles muuhulgas kavandatakse arendustegevused ja rahastuspõhimõtted kolme põhimaantee neljarealiseks ehitamiseks, samuti arvestatava kasutusega kruusateede muutmiseks tolmuvabaks aastaks 2030.
“Juhul, kui leiame mujalt raha 2+2 maanteede ehituseks, siis saame oluliselt kiiremini edasi liikuda ka kruusateede tolmuvabaks muutmisega,” lisas Aas BNS-ile.
Kriitikud: Helme plaan oleks maksumaksjale ülikallis
Riigikogu rahanduskomisjoni liige, opositsioonilise Reformierakonna ridadesse kuuluv Aivar Sõerd ütles Helme plaani kohta aga, et see poel suurte infrastruktuuriobjektide puhul tõsiseltvõetav variant, kuna objekt võib minna maksumaksjale sellisel juhul kordades kallimaks, lisaks lisandub risk, et tekib pikaajaline sõltuvus ühest koostööpartnerist.
Reformierakondlase sõnul pole näidet vaja kaugelt otsida. “PPP vormi rakendati Tallinna koolide renoveerimisel ja see koostöövorm tegi kogu ettevõtmise ebamõistlikult kalliks. Kasutusrendi vormis tasumise puhul lisanduvad erasektori laenukulud, marginaalid, ja nii edasi. Pealegi riik saaks ise võlakirju emiteerida palju soodsamatel tingimustel kui erasektori ettevõtted,” rääkis Sõerd BNS-ile.
Teiseks tuleb Sõerdi sõnul arvestada ka sellega, et suurte infrastruktuuri objektide ehitustel on omad mõistlikud ehitusgraafikud.
“Kuhjates need kokku aastatele, kus ehitushinnad on niigi kõrged, tekivad omakorda hinnasurved ja tööde kallinemised. Ehitustöid teevad nii PPP projektide kui ka eelarvest otse finantseerimise puhul ikkagi olemasolevad projekteerimisfirmad ja ehitusettevõtted ning nende ressurss on piiratud,” märkis ta.
Sõerdi erakonnakaaslasest opositsionäär Jürgen Ligi oli aga veelgi karmim ning märkis Facebookis, et PPP on Euroopas traditsiooniline skeem eelarve puudujäägi ja riigivõla varjamiseks. “See on ka Helme üks motiiv, aga ei lähe audititest enam lõdvalt läbi nagu 90ndatel. Ta [rahastus – toim] sõnastatakse võlaks ümber,” ütles Ligi.
Tema sõnul kinnitavad analüüsid, et PPP-ga lähevad projektid kallimaks kui üksi, nagu Oru Pearugagi – mõnel pool topelt. “Teiselt poolt tagab see aastakümneteks riigi sõltuvuse nagu laen ikka, ja siin konkreetsest firmast, kellele ta tagab PPPga mugava rahavoo. Ja poliitikud ei jää tihti vastuteeneta,” rääkis Ligi.
