Rahandusminister Martin Helme väljendas põhimõtteliselt toetust Isamaa liidri Helir-Valdor Seederi üleskutsele peatada teise samba pensioni maksed, minister nentis, et see vabastaks riigile 400 miljonit eurot.
“Eraldi teemana on laual ettepanek peatada (ajutiselt?) sarnaselt eelmisele kriisile teise pensionisambasse tehtavad maksed. See vabastaks umbes 400 miljoni eurose kulu eelarvest ja tõstaks kõigi inimeste reaalselt kätte saadavat palka,” kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
Ta lisas, et praeguses olukorras, kus sambaraha tuleb õnnetutel fondidel investeerida nii-öelda kasvavatesse varadesse, on selle tegevusega jätkamine arulage.
“Muide, vaadates, kuidas majanduskriis sõidab teist korda 10 aasta jooksul nagu muruniiduk üle kõigist sammastest, kõlab lausa piinlikult kogu see jutt, mida veel mõne nädala eest räägiti tulevikuks kõrvale panemisest,” teatas minister.
Maksulangetused tulevad
Helme kergitas veidi katet ka valitsuse plaanitavalt majanduslikult abipaketilt, mille kohta peaminister Jüri Ratas ütles, et see saab valmis ilmselt selle nädala kolmapäeval-neljapäeval.
“Soovime töötukassa kaudu anda tuge nii töötajatele kui tööandjatele, et ära hoida koondamised ning palgata sundpuhkuseid. Selleks on plaan käivitada ajutine toetus töötasu osaliseks kompenseerimiseks kõige raskemini pihta saanud sektorites,” andis Helme teada.
Rahandusministri sõnul ei või lubada, et Eesti seni hästi toiminud ettevõtted praeguse majandusšoki tõttu pankrotti lähevad ja tekib massiline tööpuudus – veelgi enam, taoline toetusskeem on Töötukassale tema hinnangul ka kindlasti odavam, kui koondamistelainele järgnevad väljamaksed.
“Suur osa riike Euroopas on asunud rakendama sarnaseid meetmeid. Lisaks ettevõtete aitamisele aitame seda kaudu süstida totaalselt kinni kiiluvasse majandusse juurde raha, et hoida käimas tarbimine ja tagada, et kriis ei hüppaks kohe kinnisvarasse ja pangandusse, kuna kümnetel tuhandetel inimestel pole enam võimalik maksta laene-liisinguid,” ütles minister.
Samuti on plaan asuda Kredexi kaudu andma ulatuslikke riiklikke käendusi ettevõtetele käibelaenu ja krediidi saamiseks. Ühtlasi plaanib riik suurendada Kredexi erinevaid enda laenumeetmeid ning suurendada oluliselt nende laenuvõimet.
“Mul on homme koosolek maksuameti juhtidega, et panna paika reeglid, kuidas paindlikult ja pikema aja jooksul ajatada maksuvõlgasid ning vähendada või teatud juhtudel sootuks loobuda selle pealt võetavaid intresse,” lisas rahandusminister.
Kindlasti tuleks tema sõnul kaaluda tööjõumaksude moratooriumit teatud kõige keerulisemates sektorites, nagu sedagi, et lähiaastatel riiki tulevate suuremate töökohtade loojate jaoks võiksime pakkuda veidi pikema kestvusega maksusoodustusi.
Tarbimismaksud võivad aastateks langeda
Helme on teinud ka ettepaneku alandada paariks-kolmeks aastaks mitmeid tarbimismakse, et anda majandusele jõuliselt toonust juurde. “Elektri, gaasi, diisli, bensiini aktsiisi langetus tooks kaasa olulise elanike ostujõu kasvu, turgutaks hädavajalikku tarbijakindlust ning annaks ettevõtetele mitme olulise sisendhinna võrra õhku juurde.,” ütles ta.
“Kusjuures, pange tähele! praeguses erakorralises olukorras saab valitsus koos aktsiisilangetusega määrata kütusemüüjatele ka posti otsas oleva hinna ülempiiri ehk sundida alanevat sisendkulu kohe kandma edasi tarbijale. Nimetatud paketi kogukulu eelarve mõttes on suurusjärgus 140 miljonit,” ütles ta.
Kui sellele lisada juurde taastuvenergia tasu ajutine peatamine, oleks energiahinna langus Helme hinnangul väga tuntav. Kõigi nende meetmete läbiv joon on suunata riigieelarve kaudu majandusse juurde raha, et kriis võimalikult leebelt ja laugelt üle elada.
“Sest öelge nüüd ausalt, kumb on tähtsam: kas ettevõtete ja töötajate võimalikult sujuv läbi tulemine kriisist või väike riigivõlg? Kellel hakkas parem, et meil eelmise kriisi ajal peale Kreeka kohustuste võlga ei tekkinud?” kirjutas Helme.
Veidi pikema vinnaga meetmetest on valitsus asunud intensiivselt otsima suuremaid infrastruktuuriprojekte, mis on käivitamisvalmis ning seisnud seni peamiselt raha taga.
