Eestis tegutseva ettevõtja Hikaru Kusaka sõnul on jaapanlaste huvi Eesti vastu väga suur ning lisas, et Eestisse tullakse enamasti selleks, et vaadata, milline võiks elu-olu tõusva päikese maal mõne aasta pärast olla.

Kusaka on Eestis elanud paar aastat ning nõnda peab ta Jaapani meediaväljaannetele peaaegu kohaliku elanikuna vähemalt korra kuus rääkima sellest, kuidas Eestis asju aetakse ja mis imeloomaga e-riigi näol ikkagi tegu on.

Eestist saab teadaa, kuidas üks e-riik töötab

“Jaapani uudisteportaalid ja ajalehed käivad päris tihti Eesti kohta küsimas,” nentis ta. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiti peaks Jaapan oma e-riigi tööle saama 2023. aastal ja sinna polegi väga palju aega jäänud ning seda, kuidas üks e-riik töötab, saab järgi uurida ainult Eestis.

Maarjamaa kohta levib Jaapanis aga ka valearusaamu. Nimelt kõlas sealses meedias 2017. aastal kuuldus, et Eestis kasutatakse igal pool väga agaralt krüptoraha. Nõnda vaatavad krüptorahahuvilised jaapanlased särasilmselt Eesti poole, kuid peavad paraku pettuma.

“Majandusministeerium ja peaminister Abe on lubanud, et Jaapan saab oma e-riigi nelja aasta pärast tööle. Olen ka ise just sellepärast Eestis, et õppida nii siinset tehnoloogiat kui sellega kaasas käivat filosoofiat,” rääkis Kusaka.

“Kui tahan aru saada, mida Eesti on teinud viimased 10 aastat, siis pean selleks kulutama oma 10 aastat. Seda juhul kui just midagi väga valesti ei lähe. Jaapanis on palju looduslikke katastroofe, kuid selles osas on Eestis väga turvaline olla,” arvas ta.

“Me ei saa kõike 100 protsenti kopeerida, mida Eestis on tehtud, aga peame mõistma, mida Eestis on saavutatud ja kuidas me saame seda kogemust Jaapanis kasutada,” märkis Kusaka ja lisas, et nii nagu täna on Eestis sadu ettevõtteid, mis on ehitatud X-tee peale, tahavad ka Jaapani korporatsioonid hakata pakkuma teenuseid, mis põhineksid Jaapani e-riigi võimalustel.

Sestap on paljud Jaapani ettevõtjad pööranud pilgud siia poole ja rajavad Eestisse uurimis- ja arendustöö keskusi. “Aitan kõiki jaapanlasi, kes Eestist huvitatud on, eelmise aasta jooksul kohtusin umbes 100 delegatsiooniga.”

Kuidas ta Eestisse sattus?

Ta ise sattus Eestisse oma plokiahela äri ajama väga sarnastel kaalutlustel. “Otsustasin Eestisse jääda kohe esimesel päeval kui siia tulin,” Eesti on väga digitaliseeritud, aga seda polnud näha, sest e-teenused on loomulik elu osa. “Sain aru, et kui Eestisse jään, siis ei piisa paarist päevast,” möönis Kusaka ja otsustas põhjaliku jaapanlasena jääda pikemalt.

Eestis tegutsemine on tema sõnul üsna mugav. “Eestlased ja jaapanlased on mõlemad üsna vaikse loomuga. Mõlemad on ka väga usinad oma töödes,” rääkis Kusaka. Samuti meeldib tema sõnul nii eestlastele kui jaapanlastele kohtumiste ja koosolekutega õigel ajal pihta hakata, kuid erinevalt jaapanlastest tahavad eestlased need ka õigel ajal ära lõpetada.

“Kui on kokku lepitud, et koosolek kestab tund aega, siis võivad jaapanlased pool tundi kauem arutleda. See hakkab segama aga järgmisi kokkusaamisi,” märkis ta. Jaapanlased lihtsalt soovivad, kõik detailid põhjalikult läbi arutada.

Suhtlus Eesti ja Jaapani ettevõtete vahe võib seepärast olla väga kohmakas, sest ühed tahavad kohe tegutsema asuda, teised aga asja veel kordi ja kordi üle mõelda.

Jaapanlased tahavad, et algusest peale oleks kõik perfektne

“Ühest küljes on Eesti ettevõtetega väga lihtne asju ajada, sest otsused tehakse ära väga kiiresti ja kui midagi ka viltu läheb, siis saab vigadest õppust võtta. Jaapanlased tahavad, et algusest peale oleks kõik perfektne. Nii juhtubki, et pärast koosolekut tahaksid eestlased kohe tegutsema asuda, jaapanlased aga veel 5 kuud asju vaagida,”

Eestis on Kusaka sõnul igati mõnus elada, sest töökoht on kodus jalutuskäigu kaugusel. “Tokyos elades pead hommikul tund aega tööle sõitma ja suvel, kui on palav, ei ole paksult inimesi täistopitud rongis just mõnus,” tõdes ta.

Kusaka enda äri puhul toimub samuti uurimis- ja arendustöö ning juhtimine Eestis ning kõik muu tehakse ära Vietnamis. Tema ettevõtte Blockhive pakub digitaalset krüptorahakotti, mida igaüks saab hallata ilma pangakontot omamata ning firma võimaldab ka kasutajate digitaalsed identifitseerimist ja dokumentide allkirjastamist.