Selliseid pettuseid tuleb kahjuks ette väga sagedasti, pea iga päev jõuab politsei ette mõni juhtum – rääkimata veel nendest, millest ametivõimudele teada ei anta.

Enda pangatöötajana esitlemine on üks viimase umbes poole aasta levinumaid petuvõtteid. Tihti maskeeritakse ka number niisuguseks, et see tõesti Swedi või SEB infotelefoni moodi välja näeb.

Tihti räägitakse samasugust juttu nagu praeguse kurva juhtumi puhul – petturid toimetavad kontol või kaart tuleb kinni panna. Seejärel üritatakse inimestelt kätte saada Smart-ID koode, paroole ja muud säärast. Kahju võib ulatuda päris suurtesse summadesse.

Kuidas ennast kaitsta?

Päris pangatöötaja ei küsi kunagi telefonitsi inimeste PIN-koode ega logi kliendi eest tema internetipanka. Sellise info küsimine peaks kohe andma signaali, et tegemist on kelmiga. Selline kahtlane kõne tuleks kiiremas korras lõpetada ja juhtunust politseile teada anda.

Smart-ID ja Mobiil-ID puhul sisesta kood oma seadmes ainult juhul, kui olete ise alustanud mõnda toimingut või tehingut. Välja ei tohi anda ka oma kaardiandmeid, eriti pangakaardi tagaküljel olevat kolmekohalist koodi.

Enamasti ei räägi petturid eesti keelt ning seetõttu kipuvad nad otsima vabandusi selles keeles mitterääkimiseks.

Tähelepanu tasub pöörata ka telefoninumbrile, millelt helistatakse. Kui tegu tundub olevat panganumbriga, siis see ei tähenda, et selle taga ei võiks olla pettur – numbrit on võimalik maskeerida. Kui aga tegu on välismaise suunakoodiga numbriga, siis pole tegemist ilmselt päris Eesti pangatöötajaga.

Juhul, kui kõne tuleb Eesti numbrilt, mida sa ei tunne, võib abi olla Geeniuse suurest petunumbrite nimekirjast, kuhu on täiendused alati oodatud.