Hoiatus Euroopast: Rail Baltic võib minna poole võrra arvatust kallimaks

Rail Balticu visioon.

Euroopa Kontrollikoda prognoosib uues auditis Rail Balticu kulude suurenemist 51 protsendi võrra võrreldes kaheksa aastat tagasi tehtud prognoosidega.

Kui esialgse prognoosi kohaselt oleks Rail Balticu ehitamisele kulunud ligikaudu 4,65 miljardit eurot, siis kontrollikoja kõige uuema prognoosi järgi on projekti kogumaksumuseks 7 miljardit.

Ametlik maksumus on praegu 5,8 miljardit eurot. 

Samuti leiti auditis, et Rail Balticu liini reisijateveo osa ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest 2030. aastaks kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas.

Kontrollikoja hinnangul peavad kiirraudtee komponendiga transpordi suurtaristud jätkusuutlikkuse tagamiseks teenindama 9 miljonit reisijat aastas.

Kui kaasata Poolasse viiv juurdepääsutee ja teha üldisem analüüs, siis pärast Varssavisse viiva lõigu ehitamist ja uuendamist ulatub 60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonna elanike arv 8,3 miljonini.

“Kui võrrelda seda meie võrdlusalusega, milleks on 9 miljonit reisijat aastas, võib majanduslik jätkusuutlikkus olla ohus isegi Varssavini ulatuva täieliku ühenduse puhul,” seisab auditis. 

Lisaks viibib kontrollikoja hinnangul Rail Balticu valmimine, seejuures võivad viivitused kasutuselevõtul ulatuda ligi kolme aastani.

Eesti probleemi ei näe: audit põhineb valedel alustel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul on Euroopa Kontrollikoja audit Rail Balticu tasuvuse kohta tehtud valedel alustel, vahendab BNS Postimeest. 

“Euroopa Kontrollikoda on väga auväärt asutus, kahjuks värskes auditis – mille valimis on teiste Euroopa Liidu ülese tähtsusega taristuprojektide kõrval ka Rail Baltic – on tehtud Rail Balticu kohta järeldusi osalt valedel alustel,” ütles Kuningas lehele.

Ta lisas, et tema vaates on audit aegunud ja ei peegelda tänast olukorda Rail Balticu arendamisel. Kuninga sõnul on kasutatud aegunud andmeid ja kujutatud Rail Balticut kui kiirrongi, mis veab ainult reisijaid ning peatub Eestis vaid Tallinnas ja Pärnus. Arvestatud pole reaalse kaubaveo ega kohalike peatustega.

“RB aitab tulevikus vähendada veokite arvu Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel, mis on meie üks kõige tihedama liiklusega maanteid, kus liigub iga päev ligikaudu 8500 autot. Samuti ületab 1600 raskeveokit iga päev Eesti ja Läti piiri Iklas ning see number kasvab igal aastal,” sõnas Kuningas. Ta lisas, et sama maantee on ka üks kolmest Eestis enim liiklusõnnetusi ja hukkunuid kaasa toonud teedest.

“Kauba- ja reisijateveo liikumine maanteelt raudteele vähendab hüppeliselt sõidukite arvu teedel ning säästab igal aastal inimelusid. Sellega paraku audit ei ole arvestanud,” märkis Kuningas.

Ta märkis, et auditis kattuvad osad punktid ka suuresti Balti riikide auditi tulemustega ehk tegelikult kordab see samu väljatoodud riske, mida kõik riigid on juba möödunud aastal arvesse võtnud ja ka juba pool aastat lahendanud, et Rail Baltic valmiks 2026. aastal.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.