Uudis

Hoiu-laenuühistu ERIAL skandaal: kuidas inimesed enda raha ühistust tagasi saavad?

Hoiu-laenühistute järelevalvega on väga segased lood.Postimees/Scanpix

Täna lahvatas hoiu-laenuühistu ERIAL ümber skandaal: ühistu juhtfiguurid peeti kinni, kahtlustatuna investeerimiskelmuses ja ühistu vara omastamises.

Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et ERIAL-i omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta.

Lihtsalt öeldes võib see tähendada seda, et hoiu-laenuühistus on vara märksa vähem kui arvata võis ning investeeritud summade tagasi saamine võib olla keerukas.

Omastamise kahtlustus seisneb aga selles, et raha paigutamisel peeti silmas ühe kahtlustatava, ERIAL-i asutaja Ilya Dyagelevi huvisid. “Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil. Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt,” ütles Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur.

Kuidas inimesed raha tagasi saavad?

Praegu on hoiu-laenuühistutega seaduse mõttes väga segane olukord: finantsinspektsioon nende üle järelevalvet ei tee, samuti pole ühistute hoiused eriti tagatud.

Vanemaid ning pigem tagasihoidlikke intresside pakkuvaid ühistuid koondaval hoiu-laenuühistute liidul on küll oma hoiuste tagamise fond, ent ERIAL sellega (ega liiduga) liitunud pole. “Me poleks neid sinna võtnudki selliste tingimustega, nagu neil on,” ütles Geeniusele liidu juht Andrus Ristkok, kelle jaoks pettus tegelikult erilise üllatusena ei tulnud.

Kui palju täpselt ühistust vara kadunud on või kui suures osas on reservide suuruse kohta väidetavalt valeandmeid esitatud, pole praegu teada.

“Hoiustajate vara ülesleidmise, selle vara hoiustajatele tagastamisega ning investeerimiskelmuses ja omastamises kahtlustatute vastutusele võtmisega tegelevad prokuratuur ning politsei- ja piirivalveamet,” kinnitas rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Kristen Leppik.

Ministeerium siia kuidagi sekkuda ei saa, kuna ka neil pole järelevalveõigust. Seaduses on siiski mõned punktid, mis võivad hoiustajatele veidi lootust anda.

Näiteks näeb seadus ette, et hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast Eesti või teise lepinguriigi panka arveldusarvele. See tähendab, et mingid reservid peaksid ühistul igal juhul alles olema.

Põhimõtteliselt on ühistust võimalik välja astuda – see aga tähendab, et saad tagasi ainult sisse makstud osamaksu ehk umbes 30 eurot ning jääd ilma edasistest dividendidest.

Kas hoius on võimalik ennetähtaegselt lõpetada või enda raha ühistust tagasi küsida, selle peaks sätestama leping.

Valmib uus seadus. Kas see teeks asja paremaks?

ERIAL-i skandaal puhkes ajal, kui rahandusministeeriumis käib töö uue seaduse kallal, mis muudaks täiesti hoiu-laenuühistute äri: suuremate järele hakkaks valvama finantsinspektsioon, nõuded karmistuks ja ka osamaksud läheks suuremaks. Kõikidest muudatustest saab lugeda siit.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Kristen Leppik rääkis, et ministeeriumi hinnangul ei anna kehtiv hoiu-laenuühistute seadus liikmetele piisavalt teavet ühistu tegevuse ja seadusele vastavuse kohta, ning liikmete võimalused ühistu tegevust kontrollida on seetõttu piiratud.

“Kavandatavad seadusemuudatused peaksid looma paremad võimalused kontrolliks. Eelnõuga täiendavalt ette nähtud kontrollifunktsioon peaks tagama, et liikmed saaks infot selle kohta, kas hoiu-laenuühistu toimetab seaduses ette nähtud nõuetele vastavalt,” selgitas ta.

Lisaks näeb eelnõu ette täiendavad nõuded ka hoiu-laenuühistu juhtidele, mille kohaselt peab juhtidel olema muuhulgas ka piisavalt hea maine ja nende varasem tegevus ei ole kaasa toonud äriühingu pankrotte.

Rahandusministeerium on kogunud arvestatava hulga tagasisidet välja pakutud hoiu-laenuühistute seaduse muutmise seaduseelnõu kohta. Järgmisel nädalal toimub nii hoiu-laenuühistute, finantsinspektsiooni ja Eesti Panga esindajatega kohtumine ja seejärel otsustakse edasised sammud.

“Kõige varem võiksid seaduse muudatused riigikogus vastu võetud saada 2021. aasta esimeses pooles,” ütles Leppik.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.