Tallinna pikaaegne linnasekretär Toomas Sepp paneb ameti maha, et linna suurt struktuurireformi saaks ellu viia keegi, kellel oleks linnapea täielik usaldus. Väga kõrge palgaga ametnik võtab kaasa ka korraliku hüvitise.
Eelmisel aastal oli Toomas Sepa igakuine põhipalk 6100 eurot, täpselt sama palju kui linnapea Mihhail Kõlvartil. Sellega oli ta ülekaalukalt Eesti omavalitsuste enim teeniv ametnik.
Ehkki avalduse teenistusest vabastamiseks tegi linnasekretär ise, otsustas linnavalitsus maksta Sepale hüvitist kuue kuu põhipalga ulatuses – põhjuseks toodi kohaliku elu edendamine ning omavalitsuse tulemuslik arendamine ja juhtimine 30 aasta vältel.
See aga tähendab, et lahkumishüvitis on enam kui 36 000 eurot. Võrdluseks võib öelda, et eelmise aasta andmete põhjal on Eesti keskmine palk aasta peale kokku veidi alla 17 000 euro.
Mida linnasekretär teeb ja kes on Toomas Sepp?
Toomas Sepp ei pruugi avalikkusele olla väga tuntud nimi, ent tema karjäär on tõesti väga pikaajaline – linnasekretäri ametit on ta pidanud 1992. aastast ehk sisuliselt kogu taasiseseisvumise aja. Enne seda töötas ta linnavalitsuse juures elamunõunikuna, veel enne seda, 1990. aastal riigikantseleis.
Avalikkuses on teda peetud üheks mõjukamaks inimeseks Tallinna juhtimises. See on ka igati loogiline, sest linnasekretäri ülesanne on tagada järjepidev juhtimine. Linnasekretär juhib linnakantseleid ning osaleb sõnaõigusega ka linnavalitsuse istungitel. Sisuliselt on ta roll midagi sarnast, aga isegi veel rohkemat, kui ministeeriumis kantsleril.
Oma ametis on Sepp tavapärastele ülesannetele lisaks tegelenud palju puuetega inimeste teemadega – ta on näiteks ka Eesti puuetega inimeste fondi nõukogu esimees, Tallinna Heleni kooli hoolekogu esimees, paraolümpiakomitee täitevokomitee liige ning kuulmispuuetega laste vanemate liidu juht.
Linnasekretäri ameti paneb Sepp maha 1. septembril.
Miks Sepp lahkus?
Avalikus teates ütles Sepp, et lahkumisotsuseni jõudmine ei olnud kerge. Ta tõi esile, et juunis esitles linnapea oma ideid linnajuhtimise ümberkorraldamiseks. Selle kohaselt moodustatakse eelkõige linnakantselei baasil uus keskne juhtimise struktuur, Tallinna strateegiakeskus.
“Linnapea poolt välja kuulutatud muudatused on ulatuslikud, nende elluviimisega tegelemine nõuab väga põhimõttelisi otsuseid ning nende koordineeritud elluviimist. Seda kõike saab teha üksnes tugeva poliitilise tahte ja kindlakäelise juhtimise teel.,” ütles ta.
Paratamatult kaasnevad muutustega rasked otsused personalivaldkonnas, mille tulemusena sünnib uus rollijaotus linna organsatsiooni juhtimises. Eesmärgiks on selged käsuliinid ja õlitatud koostöö linnavolikogus ning linnavalitsuses olevate poliitikute, strateegiakeskuse, linnakantselei, piirkondlike ja valdkondlike juhtimisstruktuuride vahel, märkis ta.
Sepa sõnul on nad Kõlbartiga nii enne kui ka pärast selle plaani väljakuulutamist mitmeid kordi omavahel arutanud erinevaid teid nende muutuste elluviimiseks.
“Nende arutelude tulemusena oleme jõudnud kokkuleppele, et nii ulatuslike muutuste läbiviimine eeldab väga suurt ja pingelist tööd, sh olemasoleva süsteemi põhjalikku reformimist. Linnapea soovil, millega mina nõustusin, asub neid muudatusi läbi viima keegi teine, kellel on linnapea täielik usaldus,” ütles Sepp.
