Isikut tõendavate dokumentide seadus näeb ette, et igal vähemalt 15-aastasel Eesti kodanikul peab olema ID-kaart. Iga viie aasta tagant tuleb dokumenti uuendada ning välja käia riigilõiv.
Praegu on ID-kaardi eest vaja välja käia 25 eurot – alla 15-aastastele, pensioniikka jõudnuile ning puudega inimestele 7 eurot. Kui soov on ID-kaart kätte saada kiirkorras, tuleb maksta 45 eurot.
Kui riik ütleb, et dokumendi omamine on kohustuslik, siis miks selle eest ikkagi raha võetakse?
Riigilõivude eesmärk on katta kulu, mis riigile mõne toimingu tegemiseks tekib. “Dokumentide riigilõivud on kulupõhised ehk katavad ära dokumendi väljaandmisega kaasnevad kulud,” kinnitas Geeniusele PPA identiteedi ja staatuste büroo valdkonna koordineerija Marit Abram.
Raskes olukorras inimene saab kaardi odavamalt
Kui inimese rahaline olukord on raske ning 25-eurone riigilõiv on liiga suur, võib riik siiski vastu tulla. “Kuna ID-kaardi näol on tegemist kohustusliku dokumendiga, võib PPA vabastada ID-kaardi taotluse läbivaatamise eest sätestatud riigilõivust või seda teatud ulatuses vähendada, kui inimene seda taotleb ja tema kehv majanduslik seisund on tõendatud,” rääkis Abram.
Seda võimalust ka kasutatakse, ehkki mitte väga palju – selle aasta esimese üheksa kuuga on lõivu vähendatud või selle maksmisest vabastatud 1071 korral. Eelmisel aastal oli vähendamisi 1344, 2017. aastal aga tuli seda ette 1456 korral.
Viie aastaga 40 miljonit
Sellest aastast on ID-kaardid uue näoga ning neil on ka uus tootja – üle 15 aasta Eestile kaarte tootnud Gemalto asemel on uus partner Prantsuse firma Idemia.
Lepingu ümber läks mõistagi kõvaks lahinguks – Gemalto vaidlustas hanke tulemused kohtus ning võitles agaralt. Vaidlus pole ikka lõppenud, kuna aprillis pöördus firma riigikohtu poole, mis pole seni otsustanud, kas kaebus menetlusse võtta või mitte.
Meediast on läbi käinud, et viis aastat kestva lepingu hind on ligikaudu 40 miljonit eurot. Kui arvestada, et iga ID-kaardi kulu on 25 eurot ehk sama suur kui riigilõiv, nagu PPA viitab, tähendaks see, et riik plaanib viie aastaga välja anda umbkaudu 1,6 miljonit dokumenti.
