Geenius kirjutas eelmisel nädalal, et Ida-Virumaal käib suvilatega skeemitamine. Nimelt lubab seadus Venemaa Föderatsiooni kodanikel osta Eesti riigikaitselistele aladele küll kortereid, kuid keelatud on maa ja eramute müük väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) elavatele inimestele.
Kinnisvaraportaali kinnisvara24.ee tegevjuhi Katrin Aroni sõnul saavad Venemaa kodanikud piiranguteta soetada suvilaid väljaspool neid piirkondi, kuid ostuhuvi on kõrgem just riigikaitselisel alal asuva Ida-Virumaa kinnisvara vastu. „Osa venelastest soetab suvila, maja või maatüki seetõttu oma Eestis elavate tuttavate või võimalusel firma nimele,“ lausus Aron.
Miks üldse selline piirang?
Kui on üldteada, et mingit piirangut rikutakse, tekib küsimus, miks see piirang üldse kehtib. Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar selgitas, et enamusel Eesti territooriumil puudub käesoleval ajal keeld kinnisasja omandamiseks. Samuti on lubatud korteri omandamine piiranguteta.
Väikesel osal Eestis kehtib selline piirang kinnisasja omandamisele, kuna see tuleneb kehtivast kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest. „Seal on sätestatud riigikaitselised kitsendused, mis ei luba füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, omandada kinnisasja 1999. aasta 31. detsembri seisuga eksisteerinud Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linna, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila ja Vaivara valla piirides,“ ütles Kommusaar.
Leidub ka erandeid
Samas on hulk erandeid, mille puhul keeld ei kohaldu. Näiteks kui kinnisasi päritakse, kinnisasja omandab selle omaniku abikaasa, lähedane sugulane või siis, kui valitsus annab loa omandada kinnisasi riiklikult olulise põhjuse korral.
„Nimetatud piirkonna näol on tegemist piiriäärsete aladega, millel on riigi territoriaalse terviklikkuse säilitamise ja põhiseadusliku korra tagamise seisukohalt oluline mõju. Kinnisasja omandamise piiramine on üks meede julgeoleku tagamiseks,“ põhjendas Kommusaar.
Asekantsler märkis, et sarnased piirangud piiriäärsetel aladel maa omandamiseks on Venemaal endal ja ka teistel Eesti lähinaabritel. Venemaal on keelatud välisriikide kodanikel omandada kinnisasja, mis asuvad riigipiiri lähedal ja riikliku tähtsusega objektide lähedal (nt sõjaväebaasid, nafta-gaasi leiukohad). Nimetatud piirkondades on välismaalastel lubatud kinnisasju rentida ja üürida. Ka Lätis-Leedus on keelatud kolmandate riikide kodanikel omandada maad riigipiiri läheduses. Soomes ja Poolas peavad kõik kolmandate riikide kodanikud kinnisasja ostuks taotlema riigilt selleks luba.
Pettusega tehtud tehing ei kehti
Vastavat regulatsiooni luues on seadusandja lähtunud sellest, et kolmandate riikide füüsilised ja juriidilised isikud on heausksed. Kui peaks olema neid, kes piirangutest mööda hiilivad, ei tähenda see seda, et piirang poleks kohane, mõistlik ja ei täidaks oma eesmärki.
„Maaomandamise tehing pettusega pole mõistlik. Seaduses on sätestatud, et kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuv tehing on tühine,“ lisas Kommusaar.
Riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuva tehingu korral taotleb valdkonna eest vastutav minister kinnistusraamatu kande parandamist ja vaidluse korral pöördub kohtusse tehingu tühisuse tuvastamiseks, selgitas asekantsler: „Avaliku sektori ametnikud lähtuvad oma ülesannete täitmisel neile seadustega antud volitustest. Kui on põhjendatud vajadus kontrollida maa või eramu tegelikku kasutajat, siis riigil on selleks õigus.“
Kommusaar möönis, et olukord vajab edasist analüüsi. Siseministeerium on ette valmistamas ka muudatusi, mis kaasajastaksid seadusi ning looks tingimused, kus piirangutega taotletavad eesmärgid oleksid senisest paremini täidetud.