– “Näe, pank on mu vara väärtust pea 3000 eurot kasvatanud! Lahe!”
– “Jah, aga selle eest oled sa neile ka 3000 eurot maksnud.”
– “Ahnii.”

Umbes selline nägi välja mu sisemonoloog, kui mulle hakkas koitma tegelikkus minu pensionisamba tootlikkuse kohta.

Püüdsin eelmisel nädalal saada aru suurusjärkudest, kas olen pidanud pangale maksma rohkem, kui II samba tootlusena ise vastu olen saanud ja tulemus ei olnud ilus. Taipasin aga, et võrreldes mõne viimase aasta arve, ei ole mul tegelikult kogupilti, kui palju olen 17 aasta jooksul maksnud.

Sukeldusin uuesti oma Excelisse ja pensionikeskus.ee lehele. Pärast paaritunnist pusimist sain teada seda:

• Alates 2002. aastast kuni 2018. aasta lõpuni olen koos riigiga II sambasse sissemakseid teinud 24 712 euro eest.
• Sama perioodi jooksul olen pangale haldustasude ja väljalasketasudena (need kadusid aastast 2010) kokku oma arvutuste kohaselt maksnud 2870 eurot. (Minu fondide haldustasude keskmine määr selle aja jooksul oli 1,49%, väljalasketasu määr 1,5%.)
• 2018. aasta lõpu seisuga oli sissemaksete saldo ja portfelli hetkeväärtuse vahe 1095 eurot. See näitab siis seda, kui palju fondi investeeringud on minu vara kasvatanud. Tõsi, kuna sel aastal on turud käitunud paremini kui eelmisel aastal, on see arv hetkel 2900 euro juures.
• 17 aasta jooksul pangale makstud tasud moodustavad 10,3 protsenti mu portfelli hetkeväärtusest ning aasta lõpu seisuga ületasid kahekordselt seda, kui palju fond mulle teeninud on.

Kus see mõistatus on?

Ma ise valisin selle fondi, mille tootlus osutus äärmiselt madalaks, ma ise nõustusin maksma neid tasusid ja ei pööranud 17 aasta jooksul mingit tähelepanu, mis seisus mu pensionivarad on. Õigemini, aeg-ajalt vaatasin internetipanka, aga sealt vaatas alati vastu positiivne pilt.

Mõistatus on see, et miks pagana pärast ma varem huvi ei tundnud, kas olen oma pensioni osas teinud häid valikuid.

Osaliselt on süüdi mu enda laiskus, osalt aga kindlasti ka süsteem, mis lubab pankadel kuvada klientidele värvilisi graafikuid, mis ei näita ei nende raha reaalset tootlust ega anna mitte mingit infot selle kohta, kui palju inimene tasusid maksab.

Õigemini, inimesele antakse infot, et ta maksab 1,5% aastas. Aga nagu ütles üks täna Geeniusele helistanud pensionisüsteemis pettunud murelik kodanik: eks sa katsu poes protsendiga maksta, ikka küsitakse eurosid.

Sellest, kuidas tõsise huvi korral oma II samba seisust üht-teist teada saada, kirjutan peatselt.