Uudis

Indrek Kasela: tulge mõistusele, jätke see kolmeeuroste kohvide joomine järele

Ettevõtja Indrek Kasela alustas oma karjääri 30 aastat tagasi Soomes torulukksepana, õppis New Yorgis juurat ning on kino Sõprus eestvedajaFoto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Indrek Kasela juhib kalatöötlemisega tegelevat ettevõtet PRFoods, mis annab tööd 400 inimesele ning tegutseb Eestis, Soomes, Rootsis, Šotimaal ning Suurbritannias. Järgnevas intervjuus pakub ta lahenduse nii madalate palkade kui kõrgete hindade probleemile, ega tee ka saladust oma suurest palganumbrist.

Kas eestlaste palgaootused on ebarealistlikud?

Palkade osas tahame olla nagu Soome ja Rootsi. Aga elukalliduselt tahame olla nagu Läti ja Leedu. Need kaks asja on omavahel konfliktis.

Oluline on vaadata, kui palju sa selle raha eest saad, mis sulle pärast püsikulude tasumist kätte jääb (i.k. disposable income). Kui teenid Aafrikas 100 eurot kuus, elad võib-olla kümme korda paremini kui keskmine soomlane.

Üks põhjuseid, miks ka mina Eestis elan, ongi suur vabalt kulutatav sissetulek. Ma ei tee saladust, ma saan palka 10 000 eurot kuus. See annab mulle siin meeletud võimalused.

Aga isegi kui minu vastava töökoha palk Soomes oleks juba 20 000, siis kindlasti kaotaksin oma elustandardis rohkem kui poole võrra. Samalaadne korter, nagu mul Tallinnas on, maksab Helsingis tõenäoliselt 800 000 kuni miljon eurot vähemalt. Tallinnas ma sain ta kätte 300 tuhandega.

Hiljutine palgaturu-uuring näitas, et keskharidusega noored sooviksid saada 1406 eurot puhtalt kätte.

Sellised ootused tähendaksid Soome mõistes palka 4000-5000 eurot. See ei ole palgatase, mida noored seal kätte saavad. Ma ei propageeri seda, et palgad peaks madalad olema, vaid et me peaks vaatama peeglisse ja olema natuke ausamad iseenda ja ka oma tööandjate osas.

Keskharidusega Soome noore mediaanpalk on 2300 eurot. Eesti maksudega saaks sellest kätte 1700 eurot.Allikas: Statistics Finland

Täna on olukord tööjõuga Šotimaal, Inglismaal ja Soomes palju parem kui Eestis. Konkreetne näide: väga heas koolis käinud müügidirektor. Ta on noor, Ida-Euroopast pärit, käinud Inglismaal ülikoolis, räägib kolme keelt. Tema palgatase meil Inglismaal on kolm tuhat naela kuus. Kui ma loen selle kõik tööandja maksudega kokku, siis see tähendaks, et Eestis me peaks talle maksma 1500-2000. Aga Eestis on sellise inimese ootus juba 2500-3000 eurot.

Noored tahavad saada kolmsada eurot rohkem kui Eesti keskmine, mis on 1100 eurot.

1100 on väga kobe palk. Nii palju saavad meil tehases Šotimaal inimesed palka. Aga nad ei ela oma korterites, nad ei käi väljas, välismaal puhkamas. See on kõrgem palk kui Hispaanias. Kõrgem palk kui Kreekas.

See on üle 16 000 krooni. Ma alati naersin nende soomlaste üle, kes arvutasid eurod mummon markkaisse (vanaema markadesse) ümber, aga aeg-ajalt tasub seda teha. Eriti, kui lähed oma 45-kroonist kohvi jooma ja mõtled, et elu on ikka ebaõiglane.

Mina alustasin oma karjääri 1987. aastal Soomes, olin torulukksepp ja koristasin tänavaid. Ja kui olin vahetusõpilane USAs, siis nädalavahetustel käisime perega maja ees järelkärust röstitud pähkleid müümas. Ja kuna meil on ettevõttes tehased, siis ma näen reaalselt, mismoodi inimesed elavad, kes saavad tehasetööliste palka. Ma arvan, et meil on ootuste inflatsioon olnud kiirem kui hinnainflatsioon.

Küsimus pole mitte see, palju sa esimeses töökohas palka saad, vaid kuidas sa suudad oma sissetulekut ajas kasvatada. Teinekord tasub teha kaks aastat advokaadiabina tuhande euro eest tööd, et saada tulevikus viis või kuus tuhat. Pikka perspektiivi tasub meeles pidada. Ja tööd saab ainult siis anda, kui on olemas tööandjaid. Kui ei meeldi palk, siis mine tee oma firma. See on alati võimalus ja tänapäeval väga lihtne.

Eesti probleem ei ole niisiis madalates palkades?

Probleem on elukallidus. Näiteks toit, mis meil on tänu käibemaksule 20% kallim kui Hispaanias. Kütuse hind on sama, mis Soomes. Aga miks ta on? Mitte sellepärast, et kusagil maksab naftabarrel sada dollarit, vaid sellepärast, millised maksud Eesti on sinna otsa pannud.

Täna lähed Telliskivisse ja võileib maksab 5,5 eurot. What the hell, see on sama hind kui Londonis? Tulge mõistusele, jätke see kahe-poole ja kolmeeuroste kohvide joomine ära. See ei ole normaalne. Me peaksime võitlema hinnatõusuga rohkem.

Näitame oma protesti hinnatõusu vastu sellega, et ostame asju internetist ja ostame toitu poest, kokkame kodus või saadame sõbra Lätti. Aktiivne kodanikuvastupanu hinnatõusuga on ikkagi kõige edukam. Seda võiks teha.

Kuidas sa ettevõtjana võitled hinnatõusuga?

Investeerin mujale või võtan mujal inimesi tööle. Või võtan rohkem lepingulisi töötajaid. Meil on Eestis tegelikult väga hea tööjõuturg, töölepingusõbralik. Soomes meil on tehases enamus inimesi läbi renditööjõufirma. Seda me tegelikult ei tahaks. Me tahame saada häid pikaajalisi, mõlemat poolt austavaid töösuhteid.

Töötamine ei saa olla klassisõda. Meil ei ole Nõukogude liit, kus põhiseadus ütleks, et sa pead mulle tööd andma. Kui sa ei ole konkurentsivõimeline, siis ma ei anna sulle tööd. Täna on odavam võtta ettekandjaid Hispaaniast või Lätist. On odavam võtta ehitustöölisi Ukrainast ja Poolast. Minu meelest me peame olema targad, nutikad, aga aina rohkem ka enesekriitilised.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.