Uudis

Indrek Tarandi võitlus õhupallidega: käisin nööpnõel taskus ringi

Euroopa parlamendi saadik Indrek Tarand leiab, et maailma matva plastiku-uputuse vastu pelgalt parema prügikäitlusega ei saa.Foto: Tairo Lutter/EESTI MEEDIA/Scanpix

Take-away plastikkarpidega tuleb uuest aastast hüvasti jätta ja supp oma mannerguga kontorisse tuua, sest Euroopa Liit piirab oluliselt plastiku kasutamist. Mis ära keelataks ja mis jääb, seda selgitab eurosaadik Indrek Tarand.

Saan aru, et oli plaan õhupallid ära keelata?

Õhupallid ise on endiselt lubatud. Küll aga sooviti keelustada õhupallide massiline loodusse vallandamine, mida sageli inimkond oma eri rühmitustena teeb. Olgu see siis spordivõistlus, mõne toote-esitus või ka mõistagi parteipoliitiline kampaania.

Mäletan, et mingitel kohalikel valimistel panin väikse nööpnõela näpu külge kleepsuga ja paugutasin Mustamäe turul nii mõnegi noore keskerakondlase ja reformierakondlase õhupalli katki.

Tegemist polnud ju tegelikult õhupallieelnõuga?

Kuigi direktiiv oli ennekõike sihitud just ühekordsete plastiknõude – noad, kahvlid, taldrikud, topsid jne – kasutuse lõpetamisele, siis ootamatult kujunesid just õhupallid kuumimaks diskussiooniteemaks.

Euroopa Rahvapartei kaitses jutu järgi ennekõike lapsi ja heategevusüritusi, kuid taustal kumas siiski partei teadmine, et neil on ladu juba täis õhupallikesi, mis valimiste eel kimpudena taeva poole lasta…

Ning ilmtingimata koos selle plastikust varrega, sest eks sellegi peale saa kirjutada ju erakonna nime. Nood varred aga taheti keelustada, õhupalle endid aga lubada endiselt. Varred keelatigi, aga need plastmassist sulgurid varre otsas, neid ei keelatud. Samuti ei pea õhupalli peale või pakendile kirjutama hoiatust, et see on sihuke halvastiriknev kraam.

Mis saab suitsukonidest?

Suurem üksmeel valitses sigaretifiltrite plastiku osas. Oleme Eestigi teleekraanidelt näinud kalu, kelle soolikates on merekarbikeste asemel suitsukonid, mis linnatänavatelt kanalisatsiooniveega merre jõuavad. No ei ole ilus pilt. Sestap plaanitakse paberfiltri tagasitoomist, mis vees laguneb.

Paljud baarid on juba joogikõrred välja visanud, kas nüüd keelatakse need üleüldse ära?

Omaette probleem oli joogikõrtega, minu semu Jüri Lehtmets kirjutas mulle, et puuetega inimeste ühe osa jaoks tekitab see olukorra, kus juua ei saagi ilma kõrvalise abita. Siiski on kavas ühekordsed plastikkõrred minevikku jätta ja asemele tuua uutest materjalidest ja ka korduvkasutusega kõrsi.

No muidugi tundub imelik, kui puudega inimene peaks ratastooli küljes köögitarbeid kaasas kandma, aga niisugust asja keegi ei tekita. Kohustus pannakse ikka sööki ja jooki pakkuvatele asutustele ja ettevõtetele.

Kas enam ei saagi siis Circle K-st kohvi kaasa osta, sest kohvitops on keelatud?

Lobistid olid aktiivsed. Keelu vastu võitlesid ühtviisi aktiivselt nii kohvimasinate rentijad  kui ka toidukaupu pakendavad firmad. Muide, Euroopas olla 4 miljonit kohviautomaati,  mis kõik plastiknõude abiga tegutsevad.

Mis saab fliisist ja koorivast kehakreemist, kust eriti palju mikroplastikut kaladesse jõuab?

Fliis esialgu jääb. Fliisist ja muist asjust eralduva mikroplastiku kohta selles direktiivis minu mäletamist mööda veel juttu pole, küll aga panakse Euroopa Kemikaali Agentuurile kohustus sedagi asja uurida ja valmistada ette raport.

Kuid ühel meelel oldi peamises – plastikureostus on sedavõrd suur probleem, ennekõike maailmamere ökosüsteemile, et isegi senisest parem prügikäitlus jääb liiga lühikeste kätega. Seega oleks tarvis mingit teistsugust tarbimismudelit, mis ei sõltuks niipalju plastikutööstuse loodud mugavusest, vaid võtaks tarbijat teavitada ka keskkonnariskidest.

Milline see olema saab, seda keegi veel ülitäpselt kirjeldada ei oska. Kuid eesmärk on seatud ja samm sammult teele mindud.

Huviline saab tutvuda üksikasjadega sellel saidil.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.