Uudis

Indreku mure: Kui riigis keskmine palk tõuseb, miks siis minu palk ei tõuse?

Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

34-aastasel kontoritöötajal Indrekul (nimi muudetud, aga toimetusele teada) tõsteti viimati palka üle kolme aasta tagasi. Tartus töötav Indrek on viimaste aastate jooksul palka juurde küsinud, aga pole seda saanud.

Indrek töötab üsna spetsiifilises valdkonnas ja tema firmal on Eestis konkurente vähe. Kui ta isegi tahaks tööandjat vahetada, siis peaks ta vahetama ka eriala. Miks Indreku palk ei tõuse, kui riigis keskmine palk kogu aeg tõuseb?

Majandusel läheb ju hästi

See on küsimus, mida paljud inimesed enda käest küsivad. Majandusel läheb hästi, palgad tõusevad, aga minu palk on sama.

Eesti keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta teises kvartalis 1321 eurot ja see tõusis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 6,4%, selgub statistikaameti andmetest.

Kõige kõrgem keskmine brutokuupalk oli Harju maakonnas (1469 eurot) ja Tartu maakonnas (1302 eurot) ning madalaim Hiiu (967 eurot) ja Saare (977 eurot) maakonnas.

Statistikaameti juhtivstatistiku Kai Maasoo sõnul on keskmine palk siiski statistiline näitaja, mille puhul paljude tegelikult umbes keskmist palka saavate inimeste palk ei pruugigi tõusta.

“Meil praegu miinimumpalk tõuseb ja see viib keskmist üles. Teisest otsast võivad kõrgepalgalised saada palka juurde ja see kõik tõstab statistilist keskmist palka,” sõnas ta.

Statistikaamet teeb oma keskmise palga arvutusi organistatsioonide pealt, kus täistööajale taandatud palk jagatakse palgasaajate arvuga. Kui organistatsioonis palk tõuseb, siis see ei pruugi üldse kõigil tõusta.

“Küll aga võib see tõusta mõnes teises organistatsioonis,” rääkis Maasoo.

Aga minu palk ikka ei tõuse?

Kui keskmine brutokuupalk tõuseb, siis kindlasti on tõusnud ka osa palgatöötajate brutokuupalk, mis ei tähenda, et kõigi palgatöötajate brutokuupalk oleks muutunud.

Üldsegi seda inimest, kes saab täpselt keskmist palka, on raske leida.

Palgasaajad võib jagada kolme rühma: esimeses rühmas palk tõuseb, teises langeb ja kolmandas jääb samale tasemele. Keskmise palga tõus näitab, et esimese rühma summaarne palgatõus on olnud suurem kui teise rühma langus.

Kuigi on töötajaid, kelle palk ei muutunud või isegi langes, leidub töötajaid, kelle palk tõusis.

Ühed tegevusalad mõjutavad teistest enam

On mõned tegevusalad, mis mõjutavad keskmist palka rohkem kui teised. Loogiliselt on need just need tegevusalad, millega tegeleb rohkem inimesi ja kus on teistest rohkem palgasaajaid.

Praegu on Eestis selleks tegevusalaks töötlev tööstus, kus töötab ligikaudu neljandik palgatöötajatest.

Seega, kui sa töötad näiteks tegevusalal, kus antud hetkel ei toimu kasvu, siis ei pruugi sinu palk tõusta. Kui töötleval tööstusel läheb hästi, siis võivad palgad selles sektoris mühinal kasvada ja ka Eesti keskmise palga üles vedada, aga sinu palka see ei mõjuta kuidagi, vähemalt mitte lühikeses perspektiivis.

Lisaks tuleb tähele panna seda, et keskmine brutokuupalk eraldiseisvana ei kajasta adekvaatselt tööjõuturul toimuvat, vaid see on sellest üksnes üks osa.

Oluline on jälgida keskmise brutokuupalga muutusi ning lisaks tööturu näitajaid, nagu tööhõive ja töötus, demograafilisi näitajaid nagu vanusjaotus ja ülalpeetavate arv. Paljud inimesed töötavad näiteks Soomes või muus välisriigis (või teises maakonnas), mis omakorda hägustab üldpilti.

Miks Indreku palk ei tõuse?

Seega võib olla täiesti põhjendatud, et Indreku palk pole viimaste aastate jooksul tõusnud. Samas annab positiivne majanduskeskkond siiski lootust, et palk tal ühel hetkel siiski tõuseb.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.