Kirjutasime täna konkreetse juhtumi näitel, kuidas inkassofirma nõuab välja aegunud nõudeid ning mis taktikaid kasutatakse. Julianus Inkasso selgitab omalt poolt, kuidas nemad asju näevad.

Julianus Inkasso juhataja Oliver Markvart ütles, et konkreetset lugu on keeruline kommenteerida, sest nad ei tea, millisest nõudest ja isikust on jutt.

Üldiselt aga nentis ta, et jääb arusaamatuks, miks meediafoon on niipidi, et ohvritena kujutatakse neid võlgnikke, kes on jätnud oma kohustused täitmata, aga mitte neid võlausaldajaid, keda sisuliselt on petetud ja kellele antud lubadused on senini täitmata.

“Ehk siis, miks on paha naabrimees, kes mulle raha laenas ja nüüd julgeb seda 5 aastat hiljem tagasi küsida? Aga mina, kes ma temalt selle laenasin, aga tagasi ei andnud, olen ohver, sest naaber julges vana võlga meelde tuletada? Äraspidine loogika,” leiab ta.

Kas inkassofirma suhtleb agressiivselt?

Täna ilmunud loos kirjeldab Jane, et inkassoga suhtlemine oli väga ebameeldiv kogemus. “Telefonis karjutakse ning käitutakse väga agressiivselt ja ähvardavalt, nagu tahaks kohe füüsiliselt kallale tulla, pärast karjumist loobitakse toru ära,” väitis ta Julianus Inkasso kohta.

Oliver Markvart Julianusest nentis, et võlahalduri ja võlgniku vahelised võlgnevust puudutavad vestlused on tihti keerulised, sest sinna on konflikt sisse kodeeritud.

“Inimesele tuletatakse meelde, et ta on võtnud kohustusi ja andnud lubadusi, mida ta ei ole suutnud või tahtnud täita. Nagu arvata võib, siis selline tagasiside saamine ei ole oma olemuselt meeldiv,” ütles ta.

Kuidas konkreetne inimene sellist stressisituatsiooni tajub, on aga inkassofirma juhataja sõnul väga individuaalne. Täpselt samasisulise kõnele võib üks inimene anda hinnangu, et see oli neutraalne ja adekvaatne, samas teine inimene võib seda kirjeldada kui agressiivset või ebameeldivat.

“Meie töötajad on professionaalid ja me ei suhtle “agressiivselt ja ähvardavalt”,” kinnitas ta igal juhul.

Miks nõutakse välja aegunud nõudeid?

Loos tõi õigusplatvorm HUGO.legal esile, et inkassofirmad nõuavad välja ka nõudeid, mis on aegunud. Samas aga katkeb nõude aegumine selle tunnustamisega näiteks läbi maksegraafiku kokkuleppe või võla osalise tasumise.

“Alles paar päeva tagasi sain pakkumise, et maksa kasvõi 5 eurot kuus ja ka võlgnevust ollakse olulisel määral nõus alandama, peaasi, et ma nõustuks mingisuguse kokkuleppega ja tunnistaks seega võlgnevust,” kirjeldas klient Jane.

Küsisime Markvartilt järgi, kas tõene on õigusbüroo hinnang, et inkassoettevõtted üritavad saada inimesi maksegraafikuga nõustama, et nõuete aegumine peatuks. “Inkassofirmad peavad inimestega läbirääkimisi eesmärgiga, et võlgu olevad inimesed oma täitmata kohustused ära täidaks,” kõlas Julianuse juhi vastus.

Selle kohta, miks kasseeritase sisse ka aegunud nõudeid, ütles Markvart, et aegumine ei lõpeta kohustust. “Väga lihtsustatult: kui mina laenan naabrimehelt 10 eurot ja seda talle tagasi ei anna, siis ma olen talle võlgu selle raha nii 4 kuu, 4 aasta kui ka 14 aasta pärast,” rääkis ta.

Seadusandja on loonud aegumise konstruktsiooni võimaldamaks teatud tingimustel ja teatud aja möödumisel võlgnikul esitada aegumise vastuväite. Aegumist tuvastab kohus ja seda ainult võlgniku nõudmisel.

“Seega aegumine ei tee võlga olematuks, see annab võlgnikule õigusliku aluse kohustust mitte täita. See annab valiku. Kui mulle meenub või mulle meenutatakse neljandal aastal, et naabrimees endiselt ootab oma 10 eurot tagasi, siis ma viisaka inimesena lähen ja maksan talle selle ära,” ütles Julianus Inkasso juhataja.