Uudis

Investeerimisguru Madis Müür: Kes võiks saada järgmiseks Transferwise’iks? Variante on palju

Madis Müür.

Viimase nädala olulisima majandussündmuse, Transferwise’i uue hiiglasliku 292 miljoni dollari suuruse rahastusvooru valguses on täiesti paslik vaadata, kes võiks saada järgmiseks Transferwise’iks? Mis diilid praegu on toimumas Eesti varajasel tehnoloogiamaastikul? Millised trendid on asutajate seas?

Kõigepealt vaatame korra veel eelmise nädala tähtsündmust. Siin on veel mitu lõbusat fakti, mis igaüks eraldigi võiks väärida majandusajakirja esikaane lugu.

Transferwise on väärtuslikum kui kogu Tallinna börs kokku

Transferwise on kasvanud kaheksa aastaga nullist väärtuslikumaks kui kogu Tallinna börs kokku. Väärib kordamist: 1 startup, 8 aastat, väärtuslikum kui kogu OMXT.

Tegu oli puhtalt järelturu tehinguga, mille suurus oli suurem kui OMXT aastakäive. Taas väärib kordamist: suurem kui OMXT terve aasta käive. Kas võib sellega öelda, et Eesti startup’id on juba ka likviidsemad kui Tallinna börs?

Uut raha ettevõttesse ei läinud, asutajad, töötajad ja investorid said enda osalust müüa. Utilitase müügijärgne 13 miljoni ehk 30 000 eurot töötaja kohta kinkimine kahvatub selle kõrval, siin on töötajate jõukus kasvamas kokku sadade miljonite võrra, paljud on miljonärideks saamas või sadade tuhandete võrra jõukamaks.

Vana majandus maksab töötajatele sente, aga ikka ilguvad tehnoloogiaettevõtete kallal. Näiteks suuremate USA börsile jõudnud tehnoloogiaettevõtete puhul on tuhanded töötajad miljonärideks jõudnud, mõned ka miljardärideks.

Ekstravagantseimad näited on vast Google’is poole kohaga massöörist miljonär ja hinnanguliselt üle 200 miljoni dollari teeninud Facebooki kontorit kaunistanud grafitikunstnik.

Kristjan Rahu küll kiideti taevani Utilitase töötajatele raha kinkimise eest, aga see on tavapraktika tehnoloogiaettevõtetes, mis ka eestlasi on lõpuks jõukamaks tegemas. See võiks ka teistesse valdkondadesse rohkem levida. Vinn-Vinn ikkagi, nagu teismelised ütlevad. Tänases tööturu olukorras palkamisel ka vägagi vajalik.

Oluliselt jõukamaks said ka investorid, varasemad on kasvatanud enda investeeringu väärtust kümneid ja sadu kordi mõne aastaga. Esimese 50K seemnevooru väärtus võib täiesti realistlikult olla isegi üle tuhande korra kasvanud, rohkem kui 50 miljoni euroni.

Kes on saanud vedama, see ei saa ka pidama

Muidugi igast idufirmast ei kasva Transferwise, aga Eesti statistika on seni näidanud, et vähemalt pool miljonit kaasanud startup’il on ka edaspidi vägagi head väljavaated. Läbikukkumiste määr on sealt punktist edasi küllaltki madal olnud ja kes on saanud vedama, pole tihti saanud pidama. Vaatame mõningaid viimasel ajal vähemalt 200K eurot rahastust kaasanud kuumemaid startuppe.

Näiteks EstBANi Nordic Angel Programmi esimese versiooni võitja Fractory. Need kutid lendavad! Kvartaalselt on käivet tõstetud ligi 100%, UKs läheb neil erakordselt hästi ja just avati esimene väliskontor Manchesteris.

Sarnast võimast kasvu on näitamaks ka mõned miljonid laenuraha kaasanud CarGet, kes hetkel ülimalt ebaefektiivset LAVi autoturgu vallutamas on. Ka elektrirataste tootja ja Funderbeami staarettevõte Ampler on iga aasta üle 100% kasvanud, aasta lõpus kolivad neli korda suuremasse tehasesse ja tegid just 643 000 eurot kuukäivet. Hakkavad vaikselt samale maale jõudma, kus esimest korda Cleveroni ostsin.

Veel võimalikke rakette: Eesti tehnoloogia rahvaaktsia Bikeep on mitmetel uutel turgudel piloote saanud ja uue investeeringu toel USAs laienemas, UpSteami äpp on valmimas ja juba vallutatakse Helsingi turgu.

Mitu huvitavat trendi, mida jälgida

Huvitavaid trende startuppide asutajate seas on mitmeid. Kõik teavad kuidas Skype’i maffia, selle asutajad või endised töötajad, asutasid Transferwise’i, Starshipi ja veel palju ettevõtteid.

Samu teise või kolmanda ringi efekte on järjest rohkem näha: EstBANist on vooru kokku saamas näiteks Checkspot, varajase Taxify töötaja restoranituru ebaefektiivsuseid siluv ettevõte.

Tehnoloogia pole enam ammu ainult meeste maa. Kes on järgmine Kaidi Ruusalepp, Kristel Kruustükk või Karoli Hindriks? Üks hea kandidaat on kindlasti meil EstBANi NAPi raames investeeringu kaasanud Zelose asutaja Johanna-Mai Riismaa, kes oma tiimiga on vabatahtlike töö organiseerimisel suuri edusamme tegemas.

Tublid kandidaadid on ka juba eelmisel aastal NAPilt rahastuse kaasanud toiduohutuse turgu efektiivsemaks siluva Fooddocsi asutajad Karin Repp ja Katrin Liivat. Veel oli NAPis rahastusele väga lähedal viimane kord Yaga ja Aune Aunapuu, e-kaubanduse ettevõte.

Eesti üks edukamaid tehnoloogiaettevõtteid, eelmisel aastal üle 40 miljoni euro käivet teinud prantslaste AdCasch on saamas järeltulijaid. Näiteks Bolti puhul eelmisel aastal palgatud arendajatest tuli 80% väljaspoolt Eestit, aga enam ei piirdu asi ainult töötajatega.

Üllatavalt palju ja tugevaid välisasutajaid on Eestisse jõudmas: Natufia Labs on samuti prantslased, Modashi värvikas Avery Schrader tuleb Kanadast, Vumonici asutajad USAst ja Indiast ja üldse mitmeid tiime nii Aasiast, Lõuna-Ameerikast kui igalt poolt üle maailma.

Superangeli fond investeeris Aasiast pärit Tribe Theory nimelisse startuppi, mis nüüd osaliselt ka Tallinnas toimetab. See on väga äge, et järjest rohkem tarku ja edukaid inimesi nii Eestist kui mujalt lõpuks tahavad enda tulevikku Eestiga siduda.

Loodetavasti EKRE ei riku ära

Loodetavasti EKRE amokijooks ei pidurda seda tendentsi, kuigi halba mõju on juba avaldamas. USAs ja mujal on vägagi arvestatav osa ettevõtjatest ja juhtidest ning uuest majandustegevusest just tänu sisserändajate tulnud.

Ega meie olematutele sotsiaalhüvedele jahtijat või kliimapagulaste seltskonda ei jõua siia mingiski arvestatavas mahus ja enamus neist vähestest põgenevad Rootsi või Saksamaale edasi.

EKRE naisepeksu propageerimine, sõnavabaduse kägistamine ja välismaalaste tampimine pidurdab just ajudega ja ettevõtlike inimeste siiatulekut ja siia jäämist.

Tehnoloogiainvesteeringud on ajalooliselt erinevate uuringute järgi olnud parima tootlusega varaklass, 22-27% aastatootlusega kui õigesti teha: korraliku kodutöö, hajutamise ja ettevõtetele kaasa aitamisega.

Kindlasti ei ole tegu täieliku ülevaatega, kindlasti on fondid teinud lisaks palju investeeringuid, mis hetkel radari alla sattunud ei ole. Mainitud startuppidest enamusele on kohalikul investoril olnud ligipääs ka Funderbeami või EstBANi kaudu või muidu aktiivselt Tallinna tehnoloogiamaastikul ringi vaadates.

Eestis on varases staadiumis küllaltki vähe raha ja võimalik vägagi headele diilidele lihtsalt ligi saada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.