Uudis

Investor annab nõu: kuidas indeksfondi valida ja mis vigu tasub vältida?

Dividendinvestor.ee asutaja, investor Märten Kress.Foto: erakogu

Äsja selgus, et eelmise aasta Eesti pensionifondide tootluse edetabelit juhtisid ülekaalukalt passiivsed pensionifondid. Geenius uuris investeerimiskoolitajalt ja erainvestorilt, blogi dividendinvestor.ee eestvedajalt Märten Kressilt, milliseid vigu indeksfonde valides tehakse ning mida tasuks indeksinvesteerimisel silmas pidada.

Esimese indeksfondile pani 1976. aastal aluse maailma ühe suurima investeerimisfirma Vanguard asutaja John C. Bogle. Siiski läks veel üksjagu aega enne, kui indeksfondid laiemalt populaarsust kogusid, demonstreerides pikas plaanis aktiivselt juhitud fondidest paremat tootlust.

“Peamine mure pole mitte see, et fondijuhid ei oskaks aktsiaid valida, vaid see, et haldustasud on nii kõrged,” selgitab Kress, miks aktiivselt juhitud fondid kipuvad indeksfondidele alla jääma. Kui aktiivselt juhitud aktsiafondide kaalutud keskmine tasude määr on vahemikus 0,8 -1,3%, siis aktsia-ETFidel on see keskmiselt 0,2%.

“Teiseks on indeksfondid alati 100% investeeritud, aga aktiivselt juhitud fond 5-15% ulatuses rahas. Ehk 85-95% rahast peab teenima turust suuremat tootlust, et kogu fond samale tasemele jõuaks.”

Kuidas kulud madalana hoitakse?

Madalamaid kulusid võimaldab indeksfondide toimimisloogika. Aktiivse fondi juht peab pidevalt turge analüüsima ja otsustama, kas, kui palju ja kuhu investeerida, mis tähendab suuremaid töötasusid ja tehingukulusid. “Indeksfondi juhi käed on seotud, tema töö on järgida indeksit. Tehnilistel põhjustel mitte päris üks-ühele, aga enamvähem,” selgitab Kress.

Indekseid, mille alused passiivsed fondid alusvara soetavad, koostavad ja arvutavad kolmandad osapooled. “Indeksid on finantsmaailmas kokku pandud ülevaatlikuse eesmärgil kirjeldamaks turu üldist liikumist,” räägib Kress. Üks indeks koondab kõiki ühel börsil noteeritud aktsiad või valikut nendest näiteks suuruse või sektori põhjal.

Vead, mida tehakse indeksfondide valikul

Levinud viga, mida Kressi sõnul portfelli börsil kaubeldavaid fonde ehk ETFe valides tehakse, on otsustamine fondi nime järgi, süüvimata rohkem selle sisusse. Kress soovitab kindlasti internetist üles otsida fondi prospekti, mis kirjeldab selle alusvara ning uurida, millesse täpselt ja kuidas fond investeerib.

Kindlasti soovitab ta uurida, kui täpselt suudab fond järgida aluseks võetud indeksit – hälve võiks jääda keskmiste aastaste tootluste pealt 0,25% piiresse.

Teiseks tasub uurida, kas tegu on füüsilise replikatsiooniga või sünteetiliste ETFiga. Kui füüsilise replikatsiooniga ETFid soetavad reaalselt indeksisse kuuluvate ettevõtete aktsiaid, siis sünteetilised ETFid kasutavad tuletistehinguid ehk laenukohustusi vastaspoolega.

Sünteetilised on näiteks kõik võimendusega ja ka langusele panustavad, samuti paljud toorainetega seotud ETFid, ent ka osa aktsiaindekseid järgivatest ETFidest. Kuna kohustuse vastaspool võib halbade stsenaariumide korral maksejõuetuks muutuda, kaasneb sünteetiliste ETFidega täiendav risk – vastaspoole risk.

Samuti peab arvestama, et kui majandustõusu ajal purjetavad indeksfondid turgudega kaasa, siis teevad nad sama ka majanduslanguse ajal, samas kui aktiivselt juhitud fondides on kriisi ajal rahajäägi tõttu negatiivne tootlus keskmiselt pisut väiksem. “Indeksitesse investeerides tuleks läbi mõelda, kas ollakse valmis turgudega 100% kaasa sõitma. ETFide mõistes pole see risk,vaid funktsionaalsus. Risk on see, kui fond ei suuda indeksit järgida,” võtab Kress kokku.

Kolm soovitust alustavale indeksinvestorile

Alustavale ETFi-investorile on Kressil kolm soovitust. Esiteks soovitab ta portfelli vundamendiks valida mõne laiapõhjalise fondi, mitte nišitoote à la Brasiilia majanduse või robootika ETF.

“Üksikutele sektoritele või regioonidele panustades pead veenduma oma teesi õigsuses, seda pidevalt jälgima ning vajadusel korrigeerima. Kui näiteks see sama Brasiilia on tõusev majandus, siis tema osakaal globaalses indeksis kasvab nagunii,” selgitab ta ja meenutab, et viimase 20 aasta jooksul on 50% S&P 500 ettevõtetest välja vahetunud. “Meie jaoks võib tegu olla passiivse investeerimisega, aga indeksi ja ETFi sees toimuvad kogu aeg arengud.”

Teiseks soovitab ta läbi mõelda, kas soovitakse dividende saada. Õiget vastust sellele küsimusele pole, aga dividendivoog teeb Kressi sõnul käitumuslikult lihtsamaks turulanguse ajal kursil püsimise.

Ilma dividenditeta kipuvad investorid ainsa mõõdikuna nägema portfelli turuväärtust ning languse pealtvaatamine on psühholoogiliselt raskem. “Viimase kriisi ajal langesid aktsiahinnad 55%, aga dividendid 25%. Enne seda, tehnoloogiabuumi järel langesid aktsiahinnad 45%, dividendid aga ainult 5%,” toob ta näiteks. Reeglina on investori jaoks pisut kuluefektiivsemad ETFid, mis saadud dividendid kohe ise reinvesteerivad.

Viimaseks soovitab Kress portfelli valida eurodes kauplevaid ETFid, et mitte maksta 1-2% valuutavahetustasudeks.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.