Mureprojektid tulevad esile justkui üheagselt

Siiski pole Baltic Forest ainus kahtlases olukorras projekt. Investor Tauri Alas arvab, et ühisrahastuses on viimasel ajal tõepoolest tormised ajad ja enim teeb teda murelikuks probleemsete projektide suhteliselt üheaegne esilekerkimine Crowdestate’i portaalis.

“Minu hinnangul on Crowdestate võtnud riske, mis investorite perspektiivist vaadatuna on ebamõistlikud, näiteks Baltic Foresti finantseerimine umbes 10 miljoni euroses mahus on liiga kiiresti ette võetud,” kommenteeris Alas tänast olukorda.

Samuti tekitab tema sõnul küsimusi näiteks see, miks anti Kristjan Silla Lool asuvale projektile raha enne, kui Iru arenduse rahad on investoritele tagastatud.

“Või kui Tabasalus asuva Tammelehe projekti puhul oli varasemalt õhus pettusekahtlustus, siis miks asjadel lastakse venida ja ei tegeleta operatiivselt? Tahan siiralt loota, et probleemsete projektide osas suudetakse tulemuslikud olla ning Crowdestate suudab investorite usalduse tagasi võita,” ei varjanud Alas pahameelt.

Facebooki grupis “Finantsvabadus” loodi lausa ühine tabel, kuhu kogutakse projekte, mille kohta on alust arvata, et need on muutumas hapuks või nende kohta lasub õhus lihtsalt teadmatus.

Ära on märgitud mõistagi Baltic Forest, ent ka Q-haus Baltic, kus toimub pankrotimenetlus ja on algatatud tagatise täitemenetlus, Tammelehe 4 ja 6 projektid, kus investorite hinnangul võib olla alust kahtlustada pettust, ning muud projektid, mis hilinevad tagasimaksega või on muud moodi kahtlased.

Geenius üritas kommentaari saada ka Crowdestate’ilt, ent firma ei soovinud sõna sekka öelda.

Murelaps sai raha liigsete küsimusteta

Äripäeva andmetel on praegu Baltic Forestil kolm aktiivset laenu summas 4,06 miljonit eurot, millest põhiosa pole veel tagasi makstud, kuid intresse on tasutud veidi üle 150 000 euro. Kokku on ettevõte ühisrahastust saanud kümnes etapis.

Investor Kristi Saare toob välja, et etapiviisilisel rahastamisel on mitmeid plusse. Nimelt peaks loogika käima nii, et enne iga järgmise etapi käiku laskmist suudab laenuvõtja demonstreerida, mida täpselt on eelneva etapi rahaga teinud.

“Näiteks kui on võetud raha etapiviisiliselt ehituseks, siis on võimalik näidata, et valminud on vundament ja seinad, kui raha on võetud käibekapitaliks, siis on võimalik anda ülevaade varudest ja tellimustest,” tõi Saare näiteid.

Investori  sõnul ei ole etappide refinantseerimine iseenesest halb, sest ega aasta ei ole paljudes tegevusvaldkondades väga pikk aeg ja on arusaadav, et kapitalivajadus võib pikem olla.

“Siin tuleb aga mängu riskijuhtimine – kas eelnevate etappide raha on pandud piisavalt mõistlikult tööle, et õigustada nende etappide refinantseerimist. Eks Baltic Foresti juhtumi puhul näitab lõpuks ajalugu, kas refinantseerimine ja etappide jätkuv rahastamine oli mõistlik või jäi portaalipoolsest taustauuringust puudu,” märkis ta.

Suhtlus lonkab

Lisaks muule viitavad investorid lünklikule suhtlusele laenuandjate ja Crowdestate’i vahel. Alase meelest peab iga ühisrahastusportaal mõistma, et kogu investoritega jagatav info peab üheaegselt ja võrdselt jõudma kõigi investoriteni korraga.

“Crowdestate’il on selle põhimõtte jälgimisega olnud tugevaid probleeme, näiteks on kinni keeratud projektide all olevad kommentaariumid viidates ajapuudusele, aga samal ajal on aega modereerida kuni 1000 osalisega Facebooki kommuuni ja jagada seal infot, mida ei ole isegi investoritele veel avaldatud,” ütles ta. Mainitava kommuuni all mõtleb Alas Facebooki gruppi “Crowdestate investors”.

Ka Saare arvab, et Crowdestate’i-poolne teavitussüsteem peaks olema operatiivne, selge ja kõikidele investoritele ühtne. Esiteks peaks info tema sõnul olema selgelt uuenduste all iga projekti juures, et seda näeksid nii praegused investorid kui ka potentsiaalsed järelturult ostjad.

Teiseks peaks see info olema selgelt kajastatud portaali enda blogis või uudistes, kuhu investorid oskavad tulla seda infot otsima. “Kindlasti ei ole sobiv, et info kuskilt lekib, jagatakse seda kinnistes Facebooki gruppides või ainult üks-ühele kirjades, mis klienditoele saadetakse,” rääkis Saare.

Paanikaks ei peaks olema põhjust

Siiski ütleb investor Saare, et ta ei dramatiseeriks “kahtlaseid” projekte üle. “Jah, muidugi on mõistlik kui nendest on selge ülevaade – ja põhjus, miks [ühine tabel] sai loodud, on seetõttu, et Crowdestate’i enda portaali kaudu see ülevaade selge ei ole ja investoritel puudub hea omavaheline suhtlusvõimalus -, aga investorid suuresti ei saa selliseid kahtlaseid projekte vältida,” märkis ta.

Saare tõdes, et ühel hetkel satub mõni ebaõnnestunud investeering portfelli ja selleks peab investor olema valmis läbi selle, et ta endale on paika pannud korralikud strateegia- ja hajutamisreeglid.

Saare sõnul on ühisrahastuses välja kujunenud niinimetatud rusikareeglid. “Üks neist on, et ühegi projekti osakaal ei tohiks olla üle ühe protsendi portfelli mahus, ja kui see sellest suurem on, siis peaksid suutma selgitada, miks – näiteks, et oled palju analüüsi teinud, tunned valdkonda hästi, eelnev hea kogemus laenuvõtjaga või muud sellist,” soovitas investor.

“Kui raha on juba kehvades projektides sees ja järelturul müüa ei saa, siis ega eriti muud polegi teha kui oodata ja loota, et portaal võlanõudmise protsessiga hästi hakkama saab ja võimalikult mitmest projektist võimalikult palju raha koju tuleb,” lisas ta.