Uudis

Investorid pensionikontost: ajalugu on näidanud, et inimesed ei oska ise investeerida

raha
Foto: Scanpix

Seoses II samba vabastamisega otsustas valitsus anda inimestele võimaluse luua endale pensioni-investeerimiskonto, kuhu tulumaksu maksmatade oma pensioniraha liigutada. Mida arvavad sellest Eesti investorid ja rahaasjatundjad?

Teoreetiliselt oleks tänu sellisele kontole võimalik kõigil indiviididel ise juhtida oma pensionitootlust. Vandeadvokaadi ja investori Indrek Nauri sõnul oligi see üks eesmärk. “Ajalugu on näidanud, et nad ei oska, aga eks meie poliitikud teavad paremini,” lisas ta.

Ka investor Madis Müür ei näe investeerimiskontot asendusena pensionisambale just selle tõttu, et suur enamus ei vaevu endale investeerimist selgeks tegema enne kui liiga hilja.

“Väga suur osa inimestest lihtsalt ei mõtle enda pensioni peale õigel ajal ja ei tegutse. Kui ei taheta inimesi vanaduseks vaesusesse lükata nagu Isamaaliit soovib, ja sellega ka suure osa siinsest, haprast, alles tekkivast kapitaliturust ühe hoobiga maha lõhkuda, siis peaksid pensionisambad ikkagi kohustuslikuks jääma.”

Siiski näevad nii Naur kui Müür investeerimiskontos toredat algatust. “Investeerimist tuleb soodustada, see on kasulik nii inimesele endale kui majandusele. Maksude-eelne investeerimine ei peaks olema kättesaadav ainult neile, kes osaühingu alt toimetada eelistavad. Seetõttu on see täitsa tervitatav initsiatiiv,” ütles Müür.

Ka pank ei usu, et inimesed hakkavad investeerima

Pensionifonde haldava SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin arvab, et enamikel inimestel oleks mõistlikum jätta oma teise samba raha pigem fondi, mitte võtta seda pensioni investeermiskontole. “Fondis hoitava raha investeerimisega seotud kulud on tõenäoliselt madalamad kui individuaalset investeerimistegevust harrastades. Eriti fondide tasude alanemise taustal.”

Tema sõnul eeldab investeerimine pidevat pühendumist, enamikule teatud baasteadmiste omandamist ning oskuste väljaharjutamist, ilmselt tuleb ka väljaminekuid enese vigadest tulenevate kahjude näol.

Siiski toob ta ise investeermise eelisena välja paindlikkuse ja kiiruse investeerimisotsuste elluviimisel. “Näiteks fondi saab vahetada kolm korda aastas, investeeringuid investeerimiskontol aga kogu aeg. Iseasi, kas see eelis kaalub üles nimetatud puudused,” ütles ta.

Silmas tuleks pidada ka seda, et enamik II sambasse kogujaid ei ole ilmselt teadlikult, omal initsiatiivil oma investeeringu riskitaset kogumise vältel kunagi muutnud. Selline käitumine püstitab küsimuse, miks peaksid nad olema valmis tegelema investeerimisega.

Riik on liiga ebausaldusväärne partner, et pensionit sambas hoida

Sootuks teistsuguste vaadetega on väikeaktsionär Rene Ilves, kes peab riiki liiga ebausaldusväärseks partneriks, et pensionisambas oma raha hoidmist jätkata.

“Üldiselt soovitan inimestel esimesel võimalusel sammastest raha välja võtta. Kui II sammas loodi, siis pidi see olema pikaajaline lahendus probleemile. Kahjuks näeme täna, et kui tuleb uus valitsus, tulevad ka uued põhimõtted,” ütles Ilves.

Põhimõtete vahetumise näitena toob Ilves välja, kuidas 2010. aastal lõpetati riigipoolsed sissemaksed sammastesse. “Sellega tehti sammaste tootlusele korralik karuteene. Juba siis oli näha, et riik annab sõna ja riik võtab sõna – kuidas aga parajasti poliittuuled puhuvad.”

„Kui täna jätta raha teise sambasse või loodavale investeerimiskontole, siis pole absoluutselt mingit kindlust, et mõni järgmine valitsus oma karvast kätt ka selle järgi ei aja. Kahjuks on Eesti liitumas teiste Ida-Euroopa riikidega, kes juba on sirutanud oma käe inimeste tulevikuks kogutud raha järele,“ lausus Ilves.

Ka tootluse suurus on tema meelest põhjuseks pensionisambast eemaldumiseks. „Sammaste loomise ajal räägiti laialdaselt ajaloolisest 12-protsendilisest tootlusest ja kogu II samba mõte seisneski selles, et tootlus tagab tulevikus korraliku pensioni. Kahjuks näeme täna, et fondijuhid suudavad teenida vaevu ühe protsendi aastas.“

Sellise tootlusvaeguse tagamaad on laiad, kas siis ülikoolist saadud kraad ei anna oskust investeerida, halduritel on peal piirangud, mis ei pruugi olla investorite huvides või halduritel ei ole lihtsalt oma nahk turul. „Tootlusele andis ka suure põntsu riigi otsus II sambasse sissemaksed lõpetada, sellega jäeti kasutamata võimalus osta aktsiaid ajal, mil need olid soodsad. Pikaajalise püsimaksetega investeerimise mõte seisnebki selles, et kogu aeg panustatakse sama summa raha, mille eest saab halbadel aegadel rohkem aktsiaid. Seega lasti hea kriis raisku,“ arvas Ilves.

Lisaks leidis Ilves, et täna ei pruugi olla hea aeg investeerimiseks. „Kõikide finantsvarade hinnad on oluliselt tõusnud tänu keskpankade lõdvale rahapoliitikale, samal ajal ei ole Euroopa võlariigid oma fiskaalkäitumist parandanud. See tähendab, et vähimagi nõrkuse korral võib meid oodata suurem usalduskriis.“

Tema sõnul on kurb asjaolu see, et keskpankade lõdvast rahapoliitikast on kasu saanud ainult pangad ja suured finantsasutused, tavaline inimene on saanud ainult kõrgemad kinnisvarahinnad. „Õhus on buumi märgid ja see teeb ettevaatlikuks. Parimad inveseeringud tehakse ikka siis, kui veri on tänavatel, mitte siis, kui tänavatel vuravad uued Lamborghinid,“ lisas Ilves.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.