Järgmine majanduskriis tuleb teistsugune ja ikka sama

Majandusajakirjanik Erik Aru.FOTO: Kalle Veesaar

Olen küll püüdnud vältida oma kirjutistes kulunud väljendite kasutamist, kuid reeglid on ju selleks, et neid rikkuda (hehee, juba tuli ära). Igatahes, sõjanduse üks kulunumaid väiteid on see, et kindralid valmistuvad alati eelmiseks sõjaks.

Ega majandusanalüütikud neist mõistagi paremad pole. Mis ikka muud paremat üle jääb, kui tuhnida ajaloos ja ennustada, et tulevikus läheb jälle sama kehvasti. Või siis hoopis paremini, sest teistmoodi on see või kolmas detail.

Ka järgmise majanduskriisi ootajad – mina ise kaasa arvatud – otsivad tavaliselt vanu tuttavaid märke, mis mõnele varasemale krahhile eelnesid. Ja mida tollal sageli suurt keegi tähele ei osanud panna.

Viimasel paaril nädalal on majandustegelased vaaginud võlakirjade intressimäärasid kui Vana-Rooma preestrid linnusisikondi ja püüdnud nende põhjal midagi tuleviku kohta aimata.

Arenenud maailmas nimelt pöörasid võlakirjade intressimäärad pahupidi ehk lühiajalised tõusid pikaajalistest kõrgemaks. Teisisõnu, lühemaks ajaks on kallim raha laenata kui pikemaks ajaks, mis on ju absurdne, sest pikema aja jooksul on võlausaldaja risk oma rahast ilma jääda suurem.

Selline veider olukord on juba mitu korda – vist oli viis, aga ma ei viitsi kontrollida, sest ega sellel niikuinii tähtsust pole – järjest ennustanud suurema majandusjama teket.

Leidub ka hääli, kelle meelest see tegelikult pole oluline. Arutelu käib järgmiselt: keskpangad on vihjanud intressimäärade langetamisele või väärtpaberiostudele – järelikult ongi raha tulevikus odavam kui praegu, järelikult näeme lihtsalt turu reaktsiooni neile vihjetele.

Võiks muidugi edasi mõelda, miks keskpangad tahavad intressimäärasid langetada. Küllap ikka sellepärast, et ootavad halbu aegu. Nüüd on kaks võimalus: neil on õigus või nad eksivad. Tegelikult kolmaski: midagi vahepealset. Selles kullis-kirjas on mündi püstijäämise tõenäosus päris suur.

Halbu aegu muidugi pole keeruline prognoosida: USA kaubanduskakelung Hiina ja muu maailmaga, Suurbritannia (võimalik) lahkumine EL-ist, Hiina majanduse harjumatult aeglane kasv (mis muidugi võib tähendada seda, et sealsetel statistikutel kästi vähem valetada).

Ja seda juba siis, kui ainult lühema vaate tegureid vaadata – pikaajalistest vast mõni teine kord, hehee, pikemalt. Aga ega lühiajalistestki ükski midagi head kaasa too.

Vähemalt mõningatele probleemidele viitab see, et Saksamaal prognoositakse majandussurutist – ehk siis SKP langust kahel järjestikkusel kvartalil. Saksamaa on palju eksportiv riik ja maailmakaubanduse vähenemine mõjub majandusele rängalt.

Meid puudutab see sellepärast, et lisaks Eesti ühe suurema ekspordipartneri rollile on Saksamaa ka meie teiste olulisemate ekspordipartnerite üks peamisi ekspordipartnereid. Ahjaa, Eestigi on palju eksportiv riik, muide.

Ja meie peamised ekspordipartnerid on samuti kõik kaupade-teenuste väljaveost väga sõltuvad maad. (Jah, ma tean, et meie ekspordipartnerite esireas on ka USA, aga sinna mineva nomenklatuuri moodustab valdavalt üheainsa ettevõtte toodang. Kes teab või ära arvab, mis ettevõtte, see – tsiteerides David Vseviovi – premeerib end ise, oma kapist.)

Nii et kui Saksamaal tekivad raskused, siis kanduvad need tahes-tahtmata varem või hiljem meilegi. Eesti tööstustoodangu ja ekspordi nõrgenemist on juba märgata.

Ja kuigi järgmine majanduskriis saab olema eelmisest erinev, jäävad põhijooned lihtinimese jaoks ikka samaks. Tema peab oma palga ja töökoha pärast muretsema.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.