Eelmisel nädalal sai kütusemüüjaid ühendava Eesti õliühingu uueks juhiks Mart Raamat. Tema eelmine töökoht oli keskkonnaministeeriumis, kus ta oli kantsleri nõunik, kes tegeles peamiselt transpordi ja energeetikaga.

Ühendriikide avalikus sektoris on paljude kriitikute arvates suur probleem niinimetatud pöördukse fenomen – pahatihti tuleb ette, et mõni poliitik või ametnik lõpetab senise karjääri ning läheb tööle ettevõttesse või lobiorganisatsiooni, mida mõjutavad needsamad seadused ja reeglid, mida endine teenistuja kujundada on aidanud.

Kaasa tulevad ka laiad teadmised valdkonnast ning head kontaktid endiste kolleegidega. Kriitikud kardavad, et pöördukse olemasolu võib ohtu seada riigi ja poliitika toimimise rahva huvides.

Eestis on olukord muidugi teine – oleme väike riik ja tööjõuturg on pingeline. Raske on leida sektorit, kus häid spetsialiste üle oleks, tugevate ajude ja heade asjatundjate peale käib karm konkurents. Kui riigisektorist ka erasektorisse liigutakse, ei pruugi selle taga olla midagi halba – firma tahab lihtsalt saada endale valdkonna särava tipu ilma ühegi tagamõtteta.

Õliühingu uus juht on tõeline asjatundja

Pole kahtlustki, et keskkonnaministeeriumist Õliühingusse liikunud Raamat on oma ala väga hea asjatundja – ta on energiaküsimusi põhjalikult uurinud, seejuures tegelenud pikalt ka energia rahvusvahelise poliitika poolega. Geeniusega rääkinud allikate sõnul oli ta keskkonnaministeeriumis nõunikuna informeeritud ja argumenteeritud ning soovis sama ka teistelt – tõeline spetsialist.

Seega pole ime, et teda soovis enda ridadesse saada Eesti Õliühing, mis koondab endas vabatahtlikkuse alusel ühinenud naftasaadustega tegelevaid Eesti ettevõtjaid.

Ühingul on praegu 13 liiget, neist kõik tavaliste ja biokütustega tegelevad ettevõtted – näiteks tanklaketid Alexela Oil, Neste Eesti, Circle K ja Olerex ning avalikkuses vähem tuntud kütuse hulgimüüjad nagu Tartu Terminal ja Kroodi Terminal. Õliühing seisab oma liikmete huvide eest ning esindab neid näiteks konsultatsioonides riigiga seaduseelnõude üle, samuti suhtleb tihti avalikkusega.

Kadri Kauksi keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles, et Raamatu otsus on ministeeriumi jaoks ühelt poolt kaotus, teisalt näeb aga ministeerium, et Raamatu ministeeriumis saadud kõvad kliimapoliitilised kogemused ja teadmised tulevad transpordi- ja kütusesektorile kindlasti kasuks.

“On ju nende sektorite peamisteks mõjutajateks praegu ja kindlasti veel pikalt just kliima- ja keskkonnaküsimused. Usutavasti saab Mardist ka oluline lüli riigi ja ettevõtete vahelises suhtluses – just selleks, et aidata meie ettevõtlus muuta keskkonnasõbralikumaks ning konkurentsivõimelisemaks,” ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Sama ootab ka Raamat ise. “Usun, et mul on uuel töökohal palju pakkuda nii ühingule kui ka riigile. Näen oma esimese ja peamise ülesandena riigi ja ettevõtete vahelise suhtluse parandamist, et ühtlustada nägemust era- ja riigisektori nägemust transpordisektori muutuvast rollist ja selle kliima- ja keskkonnamõju vähendamise võimalustest,” ütles Õliühingu värske tegevjuht Geenisuele.

“Kaevikutes mõtlemine on lühinägelik”

Võiks arvata, et keskkonnaministeeriumi ning naftasaadustega tegelevate ettevõtjate esindusorganisatsiooni huvid on mõnevõrra erinevad, kui mitte lausa vastandlikud – võib jääda mulje, nagu Raamat oleks nii-öelda poolt vahetanud. Raamat pole sellise lähenemisega sugugi nõus.

“Esimene kommentaar on, et minu meelest on selline kaevikutes mõtlemine natukene lühinägelik – ma ei näinud ei keskkonnaministeeriumis töötades ega ka oma uuel ametikohal, et riik ja ettevõtted teineteisele vastanduvad. Et on olemas erinevad pooled,” ütles Raamat.

Ta rõhutas, et riik seab eesmärgid ja ettevõtted peavad arusaadavalt loodavas raamistikus tegutsema. “Nii ka ühingu liikmed saavad hästi aru kontekstist ja sektori huvi on, et üleminek rohelisema transpordisektori poole toimuks mõistlikult, kõikidele osapooltele kehtivatel võrdsetel alustel ja sektorile arusaadavalt,” kinnitas õliühingu värske juht.

Ka ministeeriumis töötamise ajal jagas ta enda sõnul põhimõtet, et tähtis on, et poliitikad oleksid läbimõeldud ning olemasolevat konteksti arvestavad – ebaratsionaalsetest ja läbi mõtlemata otsustest kaotab nii Eesti majandus- kui ka looduskeskkond.

Huvide konflikti ei näe

Raamat ütles, et ei näe vana ja uue ametikoha vahel huvide konflikti, sest tema hinnangul ei ole oma olemuselt riigi ja ühingu liikmete huvide vahel konflikti.  “Pole vastandlikke vaated – on ainult halb kommunikatsioon,” ütles ta.

Ühing saab tema sõnul aru, et nende näol ei ole enam tegu naftasaadustega tegelevate ettevõtetega – juba praegu tarnivad liikmed nii gaaskütuseid, elektrit kui ka vedelaid biokütuseid.

“Arusaadavalt nende toodete hulk portfellis on ajas kasvav. Usun, et ühingu liikmed mõistavad, et tulevikus ühendab ühing ettevõtteid ja muid turuosalisi, kes pakuvad Eesti inimestele võimalust liikuda punktist A punkti B, olenemata kasutatavast kütusest,” lisas ta.

Kahe ametikoha vahele jäi vaid üks päev

Raamatu sõnul tuli pakkumine asuda Õliühingu tegevjuhiks talle üllatusena. “Võib öelda, et otsus oli üsna järsk. Esimesest kontaktist kuni töökoha vahetuseni oli ca 1,5 kuud. Oma tööandjat teavitasin kohe protsessi alguses augustis. Otseselt kahe töökoha vahele puhveraega ei jäänud – kui 30. septembrit mitte arvestada,” rääkis ta.

Raamat nentis, et teataval määral kattuvad teemad, millega enne nõunikuna kokku puutuda tuli, nendega, millega tuleb silmitsi seista Õliühingu juhina. Siiski kinnitas Raamat, et alates lõpliku otsuse tegemisest uuele töökohale asumise kohta septembri alguses ei tegelenud ta enam transpordi ja energeetika teemadega süvitsi ja viimane kuu varasemal positsioonil kujunes teiste portfelli teemade (keskkonnateadlikkus, innovatsioon, mahemajandus ja muu seesugune) üle andmisele.

“Kui varasemalt tegelesin pikemaajaliste kliimaplaanidega, mille raames analüüsisin ka erinevaid võimalusi transpordisektori CO₂ heite vähendamiseks, siis esimese nädala jooksul on uues ametis olnud peamisteks teemadeks siseriiklikud õigusaktid  – vedelkütuste seadus ja atmosfääriõhu kaitse seadus -, millega ma varasemate tööülesannete juures kokku ei puutunud,” lisas Õliühingu uus juht.