Peaminister Jüri Ratase sõnul ei luba riigieelarve fiskaalse terviklikkuse olulisus Eesti aktsiise langetada ei Läti ega ka Leedu tasemele.
Peaminister rääkis riigikogu infotunnis, et kui piirikaubanduse saaks kogu riigieelarve fiskaalsest lahendusest välja arvata, siis võiks nii kütuse- kui ka alkoholiaktsiisi langetada naaberriikidega võrdväärsael tasemele. Praegune reaalsus Ratase sõnul seda aga ei võimalda.
Tema sõnul peab diislikütuse puhul hindama tegelikult Eesti ja Leedu aktsiisimäärasid. “Kui me suudame viia oma aktsiisimäärad Leedu tasandile või tasemele, siis suure tõenäosusega see tarbimine teatud osas tuleks Eestisse tagasi ehk seda elastsust kindlasti me saaksime arvestada,” märkis ta.
Ratas tõdes ka, et kui langetada alkoholiaktsiis Läti tasandile, siis suure tõenäosusega piiril alkoholiostud väheneksid.
Kuid seejuures ei saa peaministri sõnul mööda vaadata fiskaalsest terviklikkusest. Tema hinnangul tähendaks see eelarves 50 kuni 100 miljoni euro suurust miinust.
Ratas lisas, et Balti riikide palgatasandid on erinevad ning et aktsiisipoliitikast kõneledes tuleks arvestada Eesti kõrgemiad palkasid võrreldes Läti ja Leeduga.
Lisaks kaitses peaminister infotunnis rahandusministeeriumi otsust tellida konsultatsioonifirmalt PricewaterhouseCoopers pea 100 000-eurone aktsiisipoliitika uuring.
Tema sõnul on positiivne vaadata asju mingil hetkel laiemalt ja tellida ka erasektori poolt analüüse ja ülevaateid. Samas kinnitas Ratas, et ka ministeeriumites on tugev kompetents olemas.
