Uudis

Jurist selgitab: kui palju peab päriselt inkassole viivist maksma?

Intressile ja viivisele kehtivad tegelikult kindlad reeglid.Foto: Scanpix

Inkassofirmade levinud praktika on nõudele viivise lisamine. Kuigi seadus on selle suuruse osas selge ja ka kohtupraktika on paigas, tekitab viivis ikka veel küsimusi, nendib jurist.

“Seda sellepärast, et inkassofirmad ei lase ennast seadustest häirida ning nõuavad tänaseni võlgnikelt ebaseaduslikke viiviseid,” väitis HUGO.legali juristi Merike Roosileht.

Tegelikult on tema sõnul nii, et rRahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid viivise suurus peab olema seadusjärgne.

Seadusjärgne viivisemäär sõltub Euribori suurusest ning on praegu 8% aastas (0,022% päevas). See kehtib siis, kui lepingus ei ole teistsugust viivise suurust kokku lepitud.

Riigikohtu otsusega on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud konkreetne lagi – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Maksimaalne ühe päeva viivis saab seega olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066% tuleb ikkagi arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022%.

Mis vahe on intressil ja viivisel ja kuidas need kokku käivad?

“Kui Euroopa Liidu õigus ei erista intressi ja viivitusintressi ehk viivist, siis võlaõigusseaduse järgi on viivis lühem vorm sõnast viivitusintress. Seega tuleb vahet teha intressil ja viivitusintressil,” nentis Roosileht.

Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei saa seejuures intressi ja viivist korraga nõuda. Alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine,.

Seega saab saadud laenusummalt arvestada intressi kuni lepingus kokkulepitud laenu tagastamise kuupäevani või laenulepingu erakorralise ülesütlemise päeva seisuga. Edasi saab nõuda tasumisega viivitamisel vaid viiviseid ja seda ainult põhivõlalt.

Jurist: inkassofirmad nõuavad intressid ja viivised sisse mitmekordselt

Roosilehe sõnul on inkassofirmades levinud praktika, et nõutakse võlgnikult sissenõutavaks muutunud summalt nii intressi kui ka viivitusintressi, mis aga ei ole õige.

“Võlgnikuga lepitakse kokku võlgnevuse tasumine maksegraafiku alusel selliselt, et kogu võlgnevuse summale lisatakse juurde veelkord intress, millele lisandub osamakse tasumisega viivitamisel veel täiendav viivis. Sisuliselt tasub võlgnik intressi ja viivist juba sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, mis aga ei ole lubatud, kuid need on faktid, mida inkassofirmad võlglasele ei räägi,” rääkis Roosileht.

Sisuliselt on inkassofirmade poolt sõlmitavad maksegraafikud tema sõnul laenude refinantseerimislepingud. Sellisel juhul tuleb välja selgitada, millise osa refinantseerimislepingu järgi nõutavast summast moodustab varasem põhivõlg, millise osa intress ja millise lepingu täitmata jätmisest tulenev viivis.

Riigikohus on selgitanud, et võlaõigusseaduses ei sisaldu keeldu põhivõlalt intressi ja viivise nõudmiseks. Seega, kui põhivõla suurus on tuvastatud, ei saaks kerkida küsimust sellelt intressi või viivise arvestamise lubamatusest.

Kuid viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, nendib Roosileht. Võlaõigusseadus keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi – ja ka viivise – sissenõutavaks muutumist.

Poolte kokkuleppel võib nõuda võlgnevuselt intressi

Võlaõigusseaduse kohaldumist ei saa kunstlikult vältida vaid näiteks maksetähtaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega.

Riigikohtu hinnangul ei välista eeltoodu aga poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist. Seadus piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt.

“Seega on Riigikohtu seisukoht, et seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab seadus sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise,” rääkis Roosileht.

Saab nõuda ebamõistlikult kõrge viivise vähendamist

Inkassofirmade nõuete puhul lisandub tavaliselt osamakse tasumisega viivitamisel viivis viivisemääraga 0,06% päevas, mis on lubatud maksimum määr Riigikohtu praktika kohaselt.

Viivis, mis ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda on Riigikohtu praktika kohaselt tühine ja sellest kõrgemat määra ei saa tarbijale kohaldada.

“Juhul, kui kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja tühine, saab tarbijast võlgnik nõuda viivise vähendamist ja tal tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras. Kuid võlgnik ei pruugi alati teada kõiki neid seaduse nüansse, mistõttu on oluline oma õiguste kaitseks lasta alati juristil inkassonõue üle vaadata enne, kui ebaseaduslik nõue omaks võtta,” rääkis Roosilet.

Kuigi seadus eraõiguslikes suhetes lubatud kokkuleppeliste intressi- ja viivisemäärade ülempiiri ei sätesta, saab hinnangu andmisel võtta arvesse Riigikohtu praktikast tulenevad piirid.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemalt leidnud, et tühine on tarbijaga sõlmitud võlaõigusliku kokkuleppe puhul viivisemäär, mis ületab seadusest tulenevat viivisemäära kolm korda.

“Kohtud on paika pannud, et viiviseid mõistetakse välja peaaegu alati vaid põhivõla summa ulatuses. Seadus lubab ka rohkem viiviseid välja mõista, aga seda väga erandlikel juhtudel – näiteks kui pahatahtlik võlgnik on tekitanud võlausaldajale reaalse kahju.

See on teoreetiline võimalus. HUGO juristid ei ole oma praktikas kohanud inkassofirma nõuet, kus oleks taoline kahju tekitamine tõendatud ja kus taoline ülemäära suur viivise nõue põhjendatud.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.