Kui see viirus tuli, siis ega me keegi ei olnud selleks ju valmis, seadusandlus polnud ka valmis ja sealt tuli noppida üht-teist. Kui tööandjal pole töötajale sisuliselt tööd pakkuda, tal ei ole palga maksmiseks raha, võib ta töötaja 12kuulise perioodi jooksul kolmeks kuuks viia üle väiksema koormuse ja palgaga kohale. Aga ka see võimalus on praeguseks ammendunud.
Nii et praegu küsitakse meie käest kõige rohkem koondamise kohta. Kui tööandjal ikka ei ole tööd pakkuda ja tööd ümber korraldada ei saa, tuleb paratamatult koondada.
Inimlikult on koondamine kõige parem lahendus, sest sellisel juhul saab töötaja töötuskindlustushüvitist, mida teiste paragrahvide põhjal töösuhet lõpetades ei saa.
Kui inimene aga ei saa palka sellepärast, et talle ei anta tööd, on tal õigus ise leping üles öelda ja seda saab teha päevapealt. Aga siin on väike nõks: kui tööandja sellise avalduse saab, on tal õigus see 30 päeva jooksul vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus.
Kas teise töökoha pakkumisel on ka piirid? Näiteks töötan restorani juhatajana, aga ühel päeval omanik ütleb, et juhataja tööd enam pakkuda ei ole, kuid võiksin nõudepesijaks hakata?
Seadus ütleb, et tuleb pakkuda sellist tööd, millega inimene hakkama saab. Ma arvan, et juhataja saab nõudepesemisega ka hakkama, kui ta selleks valmis on. Vastupidi on võib-olla keerulisem.
Tuleb arvestada sedagi, et kui ettevõttes on eraldi osakond, siis tööd ei pea pakkuma samas osakonnas, vaid kogu ettevõttes, ka näiteks teises esinduses või filiaalis.