Maagaasist toodetava vesiniku abil rafineeritakse õli 0,1-protsendilisele väävlisisaldusele, mis oleks maailmas lubatust kuni viis korda puhtam.
Sellise toodangu hind on maailmaturul euro kohta umbes 150 eurot tonni kohta kõrgem, näiteks teises kvartalis oli Rotterdamis koteeritud raske 1-protsendilise raske kütteõli hind 361 eurot tonni eest.
Praegu sisaldab peamiselt laevakütuse komponendina kasutatav Eesti põlevkiviõli umbes 0,7 protsenti väävlit, mis raskendab toote turustamist, sest alates järgmisest aastast karmistuvad laevakütuse väävlisisalduse nõuded kõikidel maailmameredel tasemele 0,5 protsenti.
Suurimateks riskideks peavad VKG ja Eesti Energia rafineeritud ja eelrafineeritud toodete hinnavahe erinevust ja vesiniku tootmisel kasutatavat maagaasi hinda, mis moodustab 30 protsenti rafineerimisteenuse osutamise kuludest.
Riigi eksporditulu suureneks tehase mõjul umbes 225 miljoni euro võrra ning õlitööstuse maksutulu riigile suureneks 66 miljonilt eurolt 90 miljoni euroni 2024. aastal.
Eelrafineerimistehas looks opereerimiseks kuni sada otsest keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohta, millele lisandub täiendavalt 100-200 kaudset püsivat töökohta. Ehitusperioodil leiaks rakendamist ligi tuhat töötajat kohalikest ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest.
Riigikontrolör Janar Holm pöördus juulis Aasa poole, kuna riik plaanib põlevkiviõli tootmisesse investeerida sadu miljoneid eurosid, kuid Euroopa kliimapoliitika tõttu ei pruugi õli tootmine ega rafineerimine tulevikus kasumlik olla.