Uudis

Kahe aasta pärast selgub, kas Eestisse tuleb hiiglaslik õlirafineerimistehas

Põlevkivi. Foto: Scanpix

Plaanitava põlevkiviõli eelrafineerimistehase investeerimisotsus tehakse 2021. aastal, hinnanguliselt 650 miljoni eurone investeering tasub eestvedajate sõnul ära 7-10 aasta jooksul.

Tehase eeldatav valmimisaeg oleks 2024. aastal. Hiljemalt 2040. aastaks peaks tehas end ära tasuma.

Eelrafineerimistehase eestvedajad, Eesti Energia juht Hando Sutter ning Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann rääkisid ajakirjanikele, et plaanitav tehas suudaks aastas ümber töödelda 1,6 miljonit tonni põlevkiviõli. Mullu oli Eesti Energia, VKG ja Alexela toodang kokku 1,1 miljonit tonni aastas.

Maagaasist toodetava vesiniku abil rafineeritakse õli 0,1-protsendilisele väävlisisaldusele, mis oleks maailmas lubatust kuni viis korda puhtam.

Sellise toodangu hind on maailmaturul euro kohta umbes 150 eurot tonni kohta kõrgem, näiteks teises kvartalis oli Rotterdamis koteeritud raske 1-protsendilise raske kütteõli hind 361 eurot tonni eest.

Praegu sisaldab peamiselt laevakütuse komponendina kasutatav Eesti põlevkiviõli umbes 0,7 protsenti väävlit, mis raskendab toote turustamist, sest alates järgmisest aastast karmistuvad laevakütuse väävlisisalduse nõuded kõikidel maailmameredel tasemele 0,5 protsenti.

Suurimateks riskideks peavad VKG ja Eesti Energia rafineeritud ja eelrafineeritud toodete hinnavahe erinevust ja vesiniku tootmisel kasutatavat maagaasi hinda, mis moodustab 30 protsenti rafineerimisteenuse osutamise kuludest.

Riigi eksporditulu suureneks tehase mõjul umbes 225 miljoni euro võrra ning õlitööstuse maksutulu riigile suureneks 66 miljonilt eurolt 90 miljoni euroni 2024. aastal.

Eelrafineerimistehas looks opereerimiseks kuni sada otsest keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohta, millele lisandub täiendavalt 100-200 kaudset püsivat töökohta. Ehitusperioodil leiaks rakendamist ligi tuhat töötajat kohalikest ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest.

Riigikontrolör Janar Holm pöördus juulis Aasa poole, kuna riik plaanib põlevkiviõli tootmisesse investeerida sadu miljoneid eurosid, kuid Euroopa kliimapoliitika tõttu ei pruugi õli tootmine ega rafineerimine tulevikus kasumlik olla.

Riigikontroll on läbi aastate korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele arvestada fossiilkütustesse investeeringute tegemisel võimalikke majanduslikke riske, mis tulenevad Euroopa Liidu (EL) järjest ambitsioonikamast kliimapoliitikast ja kõrgemast süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi hinnast.

Valitsus on arutanud põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist, mille maksumusest umbes kolmandiku loodavad õlisektori ettevõtted saada riigilt või Euroopa Liidu moderniseerimisfondist.

Ministri kinnitusel vähendab põlevkivienergeetika üleminek õlitootmisele CO2 heidet 40 protsenti, samuti ei pruugi põlevkivielektri konkurentsivõime löögi alla pannud CO2 kvoodi hind olla ministri hinnangul aastal 2030 kõrgem kui praegu.

Kuigi riigikontrolli poolt viidatud analüüsis hinnatakse, et CO2 kvoodi hind võib aastaks 2050 tõusta vahemikku 250-350 eurot, märkis Aas, et need sihthinnad on teoreetilised ning realiseeruks alles pärast 2030. aastat.

Aas rõhutas, et eelrafineerimistehase projekt on kavandamise faasis ning täpne investeerimismaksumus selgub kahe ja poole aasta jooksul pärast projekteerimishangete läbiviimist.

Riigikontrolli arupärimisele, millise kvoodi hinna puhul pole põlevkiviõli ja selle rafineerimissaaduste tootmine enam kasumlik, vastas Aas, et praeguste arvutuste kohaselt võib kvoodi hinna mõju lugeda projektile marginaalseks.

Eelrafineerimistehast arendavate ettevõtjate sõnul arvestavad nad, et projekt peab end ära tasuma konservatiivseid eeldusi kasutades 2040. aastaks, kuid mitte hiljem kui 2050. aastaks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.