Uudis

Kaitsevägi hoiaks 40-liikmelise orkestri koondamisega kokku ligi 1,4 miljonit eurot aastas

Koondamine ähvardab ka politsei- ja piirivalveameti orkestrit, lisatud siseministri kommentaar

Kaitseväe orkester Rakvere Põhjakeskuses.Foto: Vladislav Musakko / Virumaa Teataja / Scanpix

Nädalavahetusel selgus, et tulenevalt riigi üldisest hoiakust vähendada tegevuskulusid ja järgida riigieelarve strateegias seatud tegevuskulude kokkuhoiu eesmärki ning kaitsevaldkonna üldist kokkuhoiupoliitikat, esitab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate teenistujate arvu 200 inimese võrra.

Eelkõige tõmmatakse kokku referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuseid. Osa valdkondi, näiteks kaplaniteenistus ja kaitseväe orkester, lõpetavad tegevuse.

„Inimeste arvu vähendamine ei tähenda alati koondamist. Vähenemist võime saavutada ka mitte täites neid ametikohti, kust inimesed selle aasta jooksul lahkuvad,“ selgitas Herem. „Kärped puudutavad kõiki kaitseväe struktuuriüksusi ning nii tegevväelasi kui ka tsiviilteenistujaid. Kokkuhoiu saavutamiseks ei kärbita teenistujate palku.“

Kogu kaitseministeeriumi valitsemisala peab kokku hoidma suurusjärgus 17 miljonit eurot, ütles kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskonna ülem, kapten Taavi Karotamm.

 „200 ametikoha kaotamisega saavutatavat täpset kokkuhoidu on veel vara öelda, kuna täpne summa sõltub ametikohtade liigist (tsiviilteenistuja või tegevväelane), ametikohtade palgatasemest ja nendega seotud muudest kuludest,“ ütles Karotamm. „Kuna kogu ametikohade nimekiri ei ole paigas, siis on vara seda numbrit öelda. Kaitseväe juhataja esitab kaitseministrile täpsed ettepanekud juuni algul.“

Võrdluseks: viimastel aastatel on kaitsevägi teinud aastas umbes kuus lasku raketisüsteemist Javelin. „Rakette on ostetud erineva hinnaga, ent näiteks ühe tehingu puhul jäi ühe raketi hind suurusjärku 70 000 eurot,“ ütles Karotamm. 

Kiire rehkendus: aastas laseb kaitsevägi sõna otseses mõttes õhku vähemalt pool miljonit eurot, sest pauku tehakse ka muu laske- ja lõhkemoonaga.

Samas rõhutas Karotamm, et Javelini rakette on kaitsevägi mitu korda saanud Ameerika Ühendriikidelt USA Euroopa väejuhatuse abiprogrammi raames. 

Kaitseminister andis riigikogu ees aru

Esmaspäeval käis riigikogu ees kaitseväe orkestri koondmise kohta selgitusi jagamas kaitseminister Kalle Laanet.

„Kaitseväe juhataja on tõesti öelnud, et ta ei näe praeguse kokkuhoiu vaates kaitseväe orkestri võimalust jätkata kaitseväe osas või sees,” ütles Laanet. “Oleme koos siseminister Kristian Jaaniga arutanud juba, kuidas kahte orkestrit paremini kasutada traditsiooniliste ürituste läbiviimisel. Ehk täna on ka sama probleemi ees politsei- ja piirivalveameti orkester ehk politsei- ja piirivalveameti peadirektor ja siseminister.“

Ka politseiorkester koondatakse?

Samas teatas teisipäeval üks politsei- ja piirivalveameti (PPA) orkestri liige ERR-ile, et orkester sai teisipäeva hommikul PPA peadirektor Elmar Vaherilt info, et ta esitab 21. mail siseministrile kärpekava, mis näeb ette ka 33-liikmelise PPA orkestri koondamist.

“Eestis on kokku 378 orkestrandi kohta, mis on riigi või KOV rahastuse peal. Praegu tekib olukord, kus üks “sõdur” ja üks “politseinik” on sunnitud otsustama, et 74 kohta sellest tuleb koondada ehk 21 protsenti kõikidest palgalistest muusikute töökohtadest,” ütles anonüümsust palunud orkestrant.

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles ERR-ile, et ta ei kommenteeri teemat praegu lähemalt, sest ollakse alles kärpeettepanekute tegemise faasis.

Kultuuriminister taunib otsust

„Ma ei pea õigeks, et Eestist saab üks esimesi riike maailmas, kus ei ole kaitseväel oma orkestrit,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott kaitseväe plaanist kuuldes.

„Kaitseväe orkestri laialisaatmine on otsus, millele on raske leida põhjendust. Mõistan keerulist eelarvesituatsiooni, kuid 102-aastane Kaitseväe orkester ei ole mitte ainult oluline sümbol vaid ka kõrgkultuuri kandja, kelle kontserte on Eesti rahvas nautinud erinevatel tähtpäevadel ja sündmustel,“ kirjutas Ott somes. 

Oti sõnul on igal kultuursel riigil on oma professionaalne sümfooniaorkester, ooperiteater, professionaalne esinduskoor ja kaitsejõudude orkester. „Ma ei pea õigeks, et Eestist saab üks esimesi riike maailmas, kus ei ole kaitseväel oma orkestrit.“

Kaitseväe orkestril on üle 240 esinemise aastas, märkis Ott. „Neid näeb riiklikel tseremooniatel, laulupeo rongkäigus, kõrgete külaliste vastuvõttudel ning nad veavad kõrgetasemeliselt Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi. Seda rolli ei saa täita mitte ükski teine orkester.“

Ott nimetas kahetsusväärseks, et otsust langetades pole kaalutud selle pikemaajalisi mõjusid. „Üle sajandi kestnud traditsiooni katkestamine avaldab mõju meie väärtustele ja kultuurile laiemalt. Tulevikus ei ole sellise kutselise orkestri taasloomine sugugi lihtne, sest professionaalseid muusikuid ei pruugi olla piisavalt,“ märkis Ott.

Kultuuriminister lisas, et lammutada on alati lihtne, aga millegi niivõrd olulise ja sümboolse üles ehitamine ja taastamine on hoopis keerulisem. 

„Mina seda otsust õigeks ei pea ning minu arvates peame leidma teised lahendused,“ ütles Ott. „Kaitseväe orkestril on sümbolväärtus, see on seotud Eesti rahva jaoks oluliste traditsioonidega, mille kergekäeliselt lõpetamine ei ole Eesti huvides.“

Siseminister: kaitseväe ja PPA orkestrid võiks ühendada

Siseminister Kristian Jaani sõnul oleks üks võimalus kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestrid liita, et päästa need likvideerimisest.

“Üks variant oleks PPA ja Kaitseväe orkestrid liita,” kirjutas Jaani teisipäeval Facbebookis. “Mõtleme kastist välja. Selge on see, et meil on halvad ning väga halvad stsenaariumid. Ühiselt tuleks leida halvimas parim. Nuputame edasi ning rõhutan: lõplikud otsused tulevad alles sügisel, kui uus majandusprognoos ning riigieelarve kolm lugemist parlamendis – praegu mõtleme aga läbi erinevad variandid.“

Jaani ütles end mõistvat kaitseväe orkestri kaotamise otsuse tagamaid, kuid leiab, et see pole ainus võimalus.

“Ka PPA ning siseturvalisus laiemalt on ülimalt keerulise ülesande ees, kuidas lahendada võrrand, kus kulusid tuleb igalt poolt vähendada, aga kokkuhoiukohti on kvaliteeti kaotamata vähe,“ kirjutas Jaani. 

Tema sõnul on ka PPA-s olukord, kus ükski valik pole välistatud. „Nii valus, kui see ka pole,“ lisas siseminister. „Siinkohal oleks ehk mõistlik maha istuda ning kaaluda ka teisi alternatiive. Praegu on ikkagi laual ju erinevad võimalused, mitte lõplikud otsused.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.