Eesti president Kersti Kaljulaid võib kandideerida 2021. suvel vabanevale Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale, vahendab ERR.
ERR-i portaali allikate kinniutsel võib Kaljulaidi šansse suurendada asjaolu, et mitmed suurriigid on mänginud end rahvusvahelisel areenil üksteise vastu ja see suurendab väikeriigist tuleva kompromisskandidaadi võimalusi.
ERR-ile teadaolevalt on ka peaminister Jüri Ratas rääkinud mitmete riigijuhtidega, et saada toetust Kaljulaidi kandidatuurile.
OECD peasekretäri valikuprotsess käivitati 1. augustil. OECD liikmesriigid saavad oma kandidaate hakata üles seadma 1. septembrist. Kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni, pärast mida toimuvad vestlused ja konsultatsioonid. Loe pikemalt ERR-i uudisteportaalist.
Töö oleks mõjukas ja palk korralik
OECD-d nimetab majandusajakirjandus tihtilugu rikaste riikide klubiks: ühendusse kuulub 37 riiki, neist enamik jõukad lääneriigid. Eesti on OECD liige 2010. aastast.
OECD eelkäija oli Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon, mis asutati 1948. aastal sõjajärgse Marshalli plaani ellu viimiseks ning Euroopa uueks ülesehitamiseks. Aastal 1961 sai organisatsioonist OECD ning selle liikmeks võisid saada ka Euroopa riigid. Ühendus võimaldab liikmesriikidel võrrelda poliitikakogemusi majanduses, leida vastuseid ühistele probleemidele ning koordineerida poliitikat.
Peasekretäri koht on küllaltki mõjukas, ta on peamine OECD kui organisatsiooni eestkõneleja. Ühendust kuulatakse nii rahvusvahelisel areenil kui ka liikmesriikide sisepoliitikas küllaltki palju.
Kui Kaljulaidil õnnestub tõesti töökoht saada, hakkaks ta ilmselt töötama Pariisis, kus asub OECD peakorter. Tema töötasu oleks Eesti kontekstis hiiglaslik: mullu oli peasekretäri põhipalk üle 225 000 euro aastas ehk umbes 19 000 eurot kuus.
Eesti presidendina on Kaljulaidi põhipalk praegu 6661 eurot. Kuni eelmise aastani sai ta arvestatava palgalisa Euroopa Kontrollikojast ehk enda eelmisest ametikohast; nimelt maksab see ühendus lahkujatele üleminekutoetust, mida presidendile laekus perioodil 2017–2019 kokku pea 390 000 eurot.
Euroopa Kontrollikojas, kus Kaljulaid töötas aastatel 2004–2016, oli ta viimatine palk 20 000 eurot. Seega oleks OECD liidri põhitasu isegi toona teenitust väiksem.
