Geenius kirjutas täna, et liikvel on uut tüüpi petukõned – kelmid loovad inimestele mulje, justkui oleksid nad pangatöötajad. Kahjuks on see skeem aga seni olnud päris efektiivne ning Eesti inimesed on kaotanud korralikult raha.
Seda tüüpi petukõned on aktiivseks muutunud just viimastel päevadel. Kelmid helistavad näiliselt panga klienditoe numbrilt ja paluvad edastada pangakaardi andmeid, näiteks kaardinumbri ja selle tagaküljel oleva kolmekohalise koodi. Räägitakse üldjuhul vene keelest.
Politsei on teada saanud juba mitmest sellisest juhtumist. Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude uurimisgrupi juhtivuurija Maarja Tagu sõnul võib kelmide jutt telefonis iga juhtumi puhul pisut erineda, kuid üldpildis alustatakse vestlust sama jutuga.
“Inimesele helistatakse panga telefoninumbrilt ja väidetakse, et tema pangakaarti on kuritarvitatud. Ajaolude selgitamiseks ja raha tagasisaamiseks küsitakse kliendi pangakaardi numbrit, selle taga olevat CVC-koodi, isikukoodi ja olenevalt juhtumist võidakse paluda panka sisselogimist läbi Smart-ID,” selgitas ta.
Välistatud ei ole ka muude autentimisvahendite kasutamine panka sisse logimisel. Tegelikkuses saab sel viisil kelm juurdepääsu inimese pangakontole ja seejärel kannab kannatanu raha järgmistele kontodele.
Kadunud on kümneid tuhandeid
Näiteks väitis end pangatöötajana esitlenud kelm hiljuti ühele kannatanule, et tema pangakontot on kuritarvitatud ning vältimaks raha kelmide kontole jõudmist, broneerib pank ajutiselt osade kaupa kontol oleva raha. Heausklik kannatanu kinnitas Smart-ID-ga kõik väidetavad panga broneeringud.
“Kannatanu sai aru, et asi on kahtlane, kui tema kontodelt oli juba võetud üle 18 000 euro. Reeglina võtavadki kelmid pangakontodelt kõik, mis sealt võtta on,” ütles juhtivuurija. Hetkel jääb sellise skeemiga kelmidele saagiks langenud suurim summa 21 000 euro kanti.
Kuidas ennast ja teisi kaitsta?
Politsei tuletab meelde, et pank ei küsi kunagi klientidelt telefoni teel selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka.
“Kui saad sellise kõne, ära jaga oma kaardiandmeid. Kui oled aga ekslikult seda juba teinud, siis teavita sellest kindlasti oma panka ja politseid ning lase kaart sulgeda,” hoiatas Tagu.
Oma vara hoidmiseks tasub järgida lihtsaid nõuandeid. Esiteks, ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, pangakaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist vms.
·Teiseks, ank ei küsi kunagi oma klientidelt kaardinumbrit ja CVC-koodi. Kontrolli oma pangast üle, kas see oli tõesti nende tehtud kõne.
Ära kinnita ühtegi tehingut enne, kui oled kindel, kuhu sinu raha läheb. Kui oled saanud kahju, lase pangal oma kaart sulgeda ja pöördu politseisse.
