Uudis

Kärt Devaney: mida arvavad vanemad laste huviharidusest ning kui palju igakuiselt sellele kulutavad?

Kui maksad oma lapse trennide eest 60 eurot kuus, siis oled hästi saanud. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees /Scanpix

Keskmine vanem kulutab kuus laste huviharidusele 60 eurot, kõige suurema summana toodi välja 240 eurot kuus lapse kohta.

Emad-isad rõhutavad huvihariduse olulisust ja paljud leiavad, et sõltumata igakuisest kulust pole see nende jaoks kokkuhoiu kohaks. Vajadusel hoitakse kokku enese hobide pealt – spordiklubi asemel harrastatakse sportimist vabas õhus ning raamatute ostmise asemel laenutatakse neid raamatukogust.

Kuigi välja toodi huviringidena näiteks ka beebide laulu- ja võimlemisringe, oli valdav enamik, kellega teemal vestlesime, eelkooliealiste laste vanemad, kes valinud huviringi, lähtudes lapse konkreetsest huvist ja soovist seda loomulikku huvi toetada ja arendada.

Valik selle järgi, mis silmad särama paneb

Kahe väikelapse ema Maria nentis, et hetkel on nende pere ühe- ja kolmeaastased lapsed veel nii väikesed, et huviringide valik on pigem selline, mis neile abikaasaga tundub, et last võiks rõõmustada ja millest võetakse osa pigem siis, kui jõuame ja jaksame.

“Käime mõlema lapsega laste lauluringis eramuusikakoolis. Seal meeldib, sest seal on mõnus ja kodune ning lastele meeldib. Neile jäävad laulud ja luuletused mitmete korduste tõttu kiiresti meelde,” kiitis Maria.

Samuti lähtuti lapse huvist kohaliku spordikeskuse ronimistrenni kasuks otsustades. “Ühel hetkel nägin, et pojale meeldib puu otsas ronida. See tundus mulle ohtlik, sest ta haare oli löts ja pigem veeres ta sealt alla. Nii otsustasin, et tahaksin minna temaga ronima. Nii hakkasimegi koos käima.”

Maria tõdes, et valib huviringe lapse särasilmade ja hetkel veel ka enda huvide järgi. “Eks paistab mis tulevik toob!”

Väikelapsega kuus 50 kuni 137 eurot

Tartus elav kaheaastase tütre ema, Kaisa, rääkis, et on katsetanud erinevaid beebiringe ning laste lauluringe, sealjuures on spetsiifilisema huviringiga veel tema arvates aega ning kord nädalas toimuv lastering pere eelarves väga suure summana ei kajastu – kuus kulub väikelapse ringitundidele ja paar korda suplemas käimisele keskmiselt 50 eurot.

Samuti Tartus kaheaastast tütart kasvatav Anna-Liisa ütles aga, et lapse huviringidele kuluv on võrdlemisi suur osa nende palgast. Sobiva ringi leidmiseks tehti eelnevalt korralik eeltöö.

“Meie käisime päris paljudes erinevates gruppides katsetamas, kuna Tartus on valik päris lai. Valisime lõpuks erinevatest valdkondadest erinevad ringid: kunstiring, lauluring, võimlemine, tantsuring, ujumine. Kuna elame väikeses korteris, siis kõige olulisemaks on meie jaoks liikumist võimaldavad huvitegevused.”

Korrapõhine tasu annab vajaliku paindlikkuse

Tartus on hinnad näiteks Rakvere omadest mõnevõrra kõrgemad, keskmine tasu on ringides 6 eurot tund.

“On ringe, kus on kuutasud, aga meie valisime teadlikult ringid, kus tasumine oleks korrapõhine, sest kogemus on näidanud, et 2-aastasega iga kord osaleda ei saa,” räägib Anna-Liisa. Tema hinnangul on kõige mõistlikum olnud osta 10 korra kaart, kui seda võimaldatakse.

“Nädalatel, mil me kõikides ringides osaleda saame, kulub huvitegevustele 10+5,5+4,8+6+8 = 34,3 eurot. See teeb kuu lõikes 137,2 eurot. Tavaliselt osaleme aga umbes kolmes tunnis nädalas, seega tegelik kulu on 80 euro kanti. Kui käiksime kõigis tundides, siis see 137 eurot oleks märkimisväärne osa meie palgast,” selgitas Anna-Liisa.

Samas nentis ta, et ei jäta ka rahalistel põhjustel tunde ära, sest pigem eelistavad nad perega panustada pigem kogemustesse kui asjadesse.

Erilised valikud nõuavad erilist pühendumust

Tallinna külje all elav Mirjam, kelle kolmest lapsest kaks (vanuses 7 ja 4 aastat) laulavad pooleteiseaastasest peale Musamari Laulustuudios ning vanem neist tantsib lisaks Kaie Kõrbi Balletistuudios, sõnas, et konkreetse huvikoolide kasuks langes liisk just sisu pärast.

Perel on rõõm olnud näha lapsi kasvamas tõelisteks laululasteks, kelle musikaalsele arengule on huviring andnud lisaindu ning balletistuudio olnud kasuks lapse rühile ja kehahoiule. Antud hetkel on huviharidusele kuluv summa nende pere eelarve loomulikuks osaks ning selle pärast mujal mööndusi teha pole vaja olnud.

Mirjami pere on valinud tasuda huvikoolide eest kord aastas ja seega igakuuses eelarves eraldi lahtrit selle jaoks ei peeta. Küll aga nentis ta, et tuleb kindlasti arvestada esinemistele kuluvate lisasummadega (pereliikmete piletid kontserditele, kostüümid, laulupeole minekuks rahvarõivad jms.) ning ajapanustamisega. Kord antud huvikoolidega liitununa peab meeles pidama, et teatud mõttes osaletakse kogu perega.

Aga huviharidus väikelinnades ja maal?

Maakonnakeskuse lähedal asuvas alevis elades on variante huvitegevuseks küll suuremate linnadega võrreldes vähem, ent kvaliteedi üle kurta oleks patt. Võimalused muusikaliseks huvihariduseks on varieeruvad.

Seda kuni lähedal asuvas linnas olevast klassikalisest muusikakoolist, mille eelklassi on lapsed oodatud alates 6. eluaastast ja eramuusikakoolist, mis lisaks koolilastele pakub pilli algõpet mudilastele ja beebiringi, kuni eraõpetajateni nii linnas kui lähedalasuvates asulates.

Kui hariduse kvaliteet on kõigis neist võrdväärselt kõrge, kõigub huvihariduse hind siiski ühest äärmusest teise – pillitunde on võimalik võtta nii 100 euro kui ka 10 euro eest kuus. Mõlema puhul on arvesse võetud vanema poolt makstavat summat ning välja jäetud omavalitsuse toetus – viimane varieerub omavalitsuseti üsnagi radikaalselt.

Paljudele on lasteaias toimuv ainuke võimalus

Sama toimub ka muude nö. klassikaliste huviringidega. Tantsu- või jalgpallitrenni ning kunstikoolitundide eest tasutakse keskmiselt kuus 40-60 eurot lapse kohta erahuvikoolides, paljud vanemad kasutavad ka võimalust pakkuda lapsele huvitegevuses osalemist lasteaias.

Kahe lapse ema Triine, kes ise töö tõttu igapäevaselt suuremasse linna sõidab, nentis, et nende pere kiire elutempo ja parajat logistikat vajava päevakava juures on see laste jaoks ainus väljapääs konkreetse huviga tegelemiseks.

Nagu võib arvata, kerkivad huviringide hinnad suurematele linnadele lähemale liikudes.  Seda ka arvestamata lisakulusid – transporti, vajalikke vahendeid või perelogistikale kuluvat aega.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.