Eestlased väärtustavad pikaajalisi tööhüvitisi – täiendavaid puhkusepäevi, tervisekindlustust ja tööandjapensioni – rohkem kui lühiajalisi hüvitisi nagu ettevõtte sõiduauto või töötelefon. Ühtlasi hinnatakse tööandjapensionit kõrgemalt kui palgatõusu, selgus Luminori Balti riikides tehtud uuringust.
Küsitluses paluti inimestel hinnata viie palli skaalal nelja erinevat tööhüvitist: täiendavad puhkusepäevad, tervisekindlustus, tööandjapension ja vahetumat hüvitist nagu ettevõtte sõiduauto, töötelefon jm. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus hinnati pikaajalisi hüvitisi kõrgemalt kui vahetumat, kusjuures kõigi riikide vastajad väärtustasid tööandjapensionit sarnaselt – Eestis keskmiselt hinnanguga 3,86, Lätis 3,81 ning Leedus 3,90 palli. Enim väärtustatakse Eestis täiendavaid puhkusepäevi (4,38 palli) ning seejärel tervisekindlustust (4,18 palli).
Eestlaste ega leedukate hulgas eelistused tööandjapensioni suhtes vanuse- ja palgagruppide lõikes oluliselt ei erinenud. Lätis pakkus tööandjapension rohkem huvi 50–59aastastele ning naistele.
„Kõrgendatud huvi pikaajaliste tööhüvitiste vastu on positiivne märk sellest, et inimesed mõtlevad oma tervisele ja heaolule ka tulevikus, mitte ainult lühiajalisele tulule,“ lausus Luminori pensionide tootejuht Hannes Kuusk. „Siin on tööandjatel võimalus näidata, et nemadki hoolivad samadest väärtustest, pakkudes oma töötajatele täiendavaid tulevikku vaatavaid hüvesid nagu ka tööandjapension,“ lisas ta.
Inimeste huvi pikaajaliste hüvitiste vastu kinnitas ka see, kui uuriti, kas nad valiksid pigem 50-eurose palgatõusu või 80-eurose panuse oma III sambasse. Tööandjapensionit eelistas Eesti vastajatest 43%, palgatõusu aga 37%. Läti vastajate seas tuli see trend veelgi selgemalt esile: tööandjapensioni kasuks otsustas koguni 50% töötajatest, palgatõusu kasuks aga vaid 33%. Leedus toetas mõlemat valikut enam-vähem võrdne hulk vastajaid.
Eestlastest eelistasid panust III sambasse keskmisest rohkem kõrgema sissetulekuga vastajad. „Alates hetkest, mil teenitakse niikuinii juba piisavalt, et oma palgast kenasti ära elada, hakkavad täiendavad hüved töötajate jaoks eriti tähtsat rolli mängima, kuna need eristavad ettevõtet konkurentidest paremini kui väiksemad erinevused sissetulekus,“ selgitas Luminori pensionide tootejuht.
Mis on tööandjapension?
Alates 2012. aastast saavad tööandjad teha sissemakseid töötajate nimel avatud täiendava kogumispensioni lahendustesse, teatab Pensionikeskus.
Skeemi rahastamiseks on kolm võimalust:
- Töötaja palga arvelt. Palk ei muutu, kuid osa sellest liigub tööandja ja töövõtja kokkuleppe alusel töötaja pensionifondi. Samaväärne on olukord, kui töötaja asendab individuaalse kolmanda samba sissemaksed tööandja skeemiga.
- Tööandja arvelt. Tööandja tõstab palka (või maksab preemiat) ning kannab selle töötaja pensionifondi.
- Kombineeritud skeem, kus osa rahast tuleb töötaja ja osa tööandja arvelt.
Esimene ja kolmas skeem, kus kas või väike osa pensionifondi suunatud rahast tuleb praeguse palga arvelt, eeldavad alati vastastikust ja iga töötajaga individuaalselt saavutatud kokkulepet.
Ka teine variant (tööandja arvelt makstav pension) – vaatamata sellele, et ettepanek võib tulla üksnes tööandja initsiatiivil – eeldab kokkuleppet töötajaga.
Näiteks võib lihtsalt läbi kukkuda skeem, kus tööandja teatab, et palka küll ei muudeta, kuid kõigile töötajatele makstakse edaspidi teatud summa otse kolmandasse sambasse. Kuna vabatahtlikud pensionifondid võimaldavad igal ajal pensionisamba rahaks teha, ei takista töötajat miski sissemakse tegemisele järgneval päeval raha välja võtmast. Seega käib kõik vabatahtliku kokkuleppe alusel ning kõige tõenäolisemalt sellised lahendused, kus tööandja saab pakkuda igale oma töötajale valikut: kas palgatõus või kolmas sammas või natuke ühte ja teist.
