Koroonakriis on kasvatanud inimeste huvi elu kindlustamise vastu. Eesti ühe suurema kindlustusseltsi ERGO andmetel on elukindlustajate arv viimase aastaga kasvanud enam kui kümme protsenti. Küll aga on koroonapandeemia tekitanud inimestes küsimusi, mida kindlustus ikkagi katab või ei kata.
ERGO elukindlustuse riskijuht Marek Viik ütleb, et elukindlustuslepingu mõistes ei ole viirushaigus force majeure ehk vääramatu jõud, mis välistaks kaitse – elukindlustus pakub erinevaid kaitseid, mis võivad koroonaviirusesse haigestumisel kindlustusjuhtumiks muutuda.
„Kui koroonaviirusesse haigestumine tekitab raske tüsistuse ja isikule määratakse puuduv töövõime vähemalt üheks aastaks, maksab elukindlustus välja puuduva töövõime kaitseks valitud summa,“ rääkis Viik.
Kui peaks aga juhtuma kõige kurvem ja inimene krooonaviiruse tõttu sureb, on loomulikult tegemist kindlustusjuhtumiga ja elukindlustuse olemasolul makstakse hüvitis välja kokkulepitud summa ulatuses.
„Neile, kes on valinud kindlustuskaitsesse „haigla päevaraha“, tasume hüvitist kõikide päevade eest, mil patsient viibib haiglaravil,“ ütles Viik. „Veel tasub teada, et kui koroonaviiruse tulemusel tekib mõni kriitiline haigus kopsude või mõne muu elutähtsa organiga või näiteks tromboos, saab hüvitist juhul, kui kindlustuspaketti on valitud kriitiliste haigust kaitse.“
Tasub aga tähele panna, et lepingu sõlmimisel soovib kindlustusselts üldjuhul infot olemasolevate haiguste kohta. Seega kui haigusnähud juba ilmnevad, võib olla hilja kindlustusse pöörduda.
Viik lisas, et palju küsitakse ka vaktsineerimisest tulenevate võimalike terviseprobleemide kompenseerimise kohta. „Inimesed kardavad et nii haigus kui ka vaktsiin võib mõjutada nende tervist kui ka elulemust. Tasub teada, et kui vaktsineerimise tagajärjel leiavad aset eelnimetatud kindlustusjuhtumid, siis elukindlustuse lepingu alusel maksab kindlustus hüvitist. Elukindlustuse alt aga ei hüvitata tasulist vaktsineerimist. Seda hüvitatakse näiteks ravikindlustuse olemasolul,“ selgitas Viik.
Tema sõnul on Eesti inimeste huvi elukindlustuse vastu kasvanud, sest järjest enam saadakse aru, et õnnetusjuhtumikindlustus haiguste puhul ei aita.
„Elukindlustus on piltlikult öeldes iseenda kaskokindlustus. Kui tervis läheb katki, saab kindlustuselt hüvitist, et see korda teha. Kui juhtub kõige kurvem ja inimene sureb, saavad lähedased hüvitist, mis aitab nende elu ümber korraldada ja esmasest sissetulekute vähenemise šokist üle saada. Tihti arvatakse, et ka terviserike on õnnetus, kuid tegelikkuses loetakse seda haiguseks. Seetõttu aitab terviserikke korral ikkagi elukindlustus,“ lisas Viik.
