Sel nädalal läks käima Leedu riikliku energiahiiu Ignitis Grupi aktsiate avalik pakkumine. Huvi on juba väga suur, ent mõned analüütikud jäävad pisut kahtlevaks – ega hind ometi liiga kõrge pole.
Juba kolmapäevaks oli nõudlus Ignitise aktsia vastu nii suur, et pakkumise maht oli täis – ehk Ignitis saab igal juhul soovitud koguse aktsia maha müüdud, vahendas Reuters. Avalike enampakkumiste ehk IPO-de puhul märgitakse pakkumine üle tavaliselt vähemalt kahekordselt.
Ignitise hinnavahemik on 22,50 kuni 28,00 eurot tavaaktsia kohta – selles vahemikus saad huvi korral pakkumise teha. Lõplik hind selgub pärast märkimise lõppu.
Kogu energiafirma väärtuseks teeks see 1,7 kuni 2,1 miljardit eurot; investoritele pakutakse ühiselt firmast kolmandikku, jäme ots jääb Leedu riigile.
Kõrge hind tekitab kahtlusi
Pensionifonde haldava SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing aga märkis oma analüüsis, et hind tundub olevat kõrge, eriti seniste majandustulemuste kontekstis.
“Ignitist müüakse kui dividendiaktsiat, samas on sellel Leedu energiadefitsiidist tulenevalt väga suur investeerimisvajadus,” märkis Kunsing. Firmal on vaja pumbata palju raha seadmetesse ja infrastruktuuri.
Kunsing näeb ühe võimalusena seda, et riik kui ettevõtte strateegiline omanik võib investeeringuid dividendipoliitikast olulisemaks pidada.
Ta nentis, et ettevõtte senine põhitegevus on olnud seotud jaotusvõrkudega – sarnase äriga, mida Eestis ajab Elektrilevi –, mis ühelt poolt on suhteliselt stabiilne äri, kuid teisalt võib samuti nõuda tulevikus suuri investeeringuid.
“Kokkuvõttes võiks öelda, et Ignitise pakkumine meie jaoks küll huvitav, aga selle hinnastamine võiks olla märksa atraktiivsem,” nentis Kunsing SEB pensionifondide vaatest.
Kunsing leidis samas, et kui Ignitise IPO peaks siiski osutuma edukaks, siis ilmselt tuleb Eesti energia rohefirma Enefit Greeni, mille kohta on samuti välja hõigatud, et firma võiks varem või hiljem börsile jõuda, pakkumine veelgi kallim.
SEB Leedu majandusanalüütiku Tadas Povilauskase sõnul pakub aktsiaid riigiettevõte, mille lõplikud kasusaajad on kõik Leedu kodanikud ja seetõttu on ettevõte eesmärk justkui kehtestada kasulik hind, vahendas uudisteagentuur BNS.
“Teiselt poolt on aktsiate liiga kõrge hinna kehtestamine ka riskantne, kuna see võib peletada potentsiaalseid investoreid,” märkis Povilauskas.
Ta lisas, et kui Ignitise IPO õnnestuks, oleks see Baltikumi kalleim. “Selle edukuse hindamine aga sõltub eelkõige sellest, kuivõrd õnnestub ettevõttel meelitada ligi jaeinvestoreid, millest on ajendatud ka lai reklaamikampaania,” nentis analüütik.
Eesti investor: dividendipoliitika tundub atraktiivne, aga tõenäoliselt ei investeeriks
Ignitise pakkumise võttis oma blogis Dividend Investor arvestada ka Eesti investor Märten Kress. Ta nentis, et dividendipoliitika tundub esmapilguil atraktiivne. Eriti sellise investori jaoks, kes soovib stabiilset ja stabiilselt kasvavat dividenditulu.
Kress toob esile, et firma plaanib 2020. aasta eest maksta dividende kokku 85 miljonit eurot, sealt edasi on plaan igal aastal kasvatada dividendimakset vähemalt 3% aastas – see kõlab hästi.
“Samas sellele optimistlikule dividendimaksete plaanile järgneb IPO dokumendis kohe sektsioon, kus kajastatakse möödunud aastate dividendimakseid,” nendib ta.
Sealt tuleb välja, et 2017. aastal maksti dividende 78,3 miljonti, 2018. aastal aga vaid 13 ja 2019. aastal 28 miljonit eurot. “Kuidas saab ettevõte, kes ei ole isegi viimase 3 aasta jooksul suutnud stabiilseid dividende (stabiilselt kasvavatest dividendidest rääkimata) maksta edaspidi nii rangelt paika pandud ja kõrget dividendi?” küsis Kress ning nentis, et see hoiab teda ka tagasi.
Hiljem, kui selgus ka aktsia hinnavahemik, lisas Kress juurde, et see teeb oodatavaks esimese aasta dividendimääraks 4,0-5,0%. “Lühidalt – vähemalt minu jaoks isiklikult selgelt vähe,” märkis ta.
Lisaks nentis Kress, et ettevõte on olnud rahavoo-negatiivne. Paistab ka, et investeeringud selja taga pole – Ignitise investeeringute kava näeb ette 1,7-2,0 miljardi euro investeerimist järgmise 4 aasta jooksul. See teeb keskeltläbi 425-500 miljonit eurot aastas.
Mis tingimustel Kress firmasse investeeriks? “Tõenäoliselt ei investeerikski. Mulle meeldib oma raha paigutada ikka pigem ettevõtetesse, mille ärimahud kasvavad ja selle kasvu kasumlikult välja mängimise tõenäosus on piisavalt kõrge,” kirjutas ta blogis.
Samuti tahaks Kress näha lisaks dividenditulule ka potentsiaali aktsia hinna tõusuks. See saab tulla valdavalt kahest allikast. Esiteks ärimahtude ja kasumite oluline kasv, mida antud firma puhul väga ette näha ei ole. Teiseks, võimalus soetada aktsiaid väga soodsatelt hinnatasemetelt.
Loe Kressi põhjalikku analüüsi Dividend Investori blogist.
Mis on Ignitis?
Ehkki firmad ja nende täpne äri on erinevad, sarnaneb Ignitis mõnes mõttes meie Eesti Energiale – tegu on riigile kuuluva suure energiakontserniga, mis meie regioonis väga korralik tegija.
Ignitis, mis varem tegutses Lietuvos Energija nime all, kuulub enamuses Leedu riigile ning tegeleb elektri tootmise, maagaasiäri ning muu seesugusega. Firmale kuulub ka kaks hüdroelektrijaama Leedus, neli tuuleparki Leedus ja Eestis ning biomassijaam Leedus.
“Oleme oma äritegevuses arenenud regioonis suunanäitajaks roheenergia tootmise vallas – äri, mis reguleeritud turul tegutsedes ja varade struktuurile tuginedes põhineb kindlal alusel seisval tuluprognoosil,” rääkis Ignitise tegevjuht Darius Maikštėnas.
Kaasatud rahaga tahab firma tõsta roheenergia 2023. aastaks tõsta vähemalt 1,6 gigavatini ning 2030. aastaks 4 gigavatini. Investeeritakse ka võrkudesse ja kliendikogemusse.
Ingnitis Grupi käive ulatus möödunud aastal 1,3 miljardi euroni, kontsern annab tööd 4000 inimesele.
Pärast IPO-t jääb Leedu riik ikkagi enamusega pulti: riigile jääb kaks kolmandikku Ignitisest, börsil kaubeldakse veerandi kuni kolmandikuga aktsiatest, olenevalt tulemustest. IPO käigus lastakse välja uusi aktsiaid.
Huvi aktsia vastu ning soovitud hinna saab kirja panna alates 21. septembrist kell 12. Pakkumine kestab kuni 1. oktoobrini.
Börsil kaubeldavaks peaks Ignitis saama 7. oktoobril. Aktsia on Balti börsil, nii et seda saab soetada ilusti ka Eestist.
